Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vahetas välja kaitseministri. Juba enne täiemahulist sissetungi kaitseministri ametit pidanud Oleksi Reznikovi asemel haaras portfelli senine riigivara agentuuri juht Rustjem Umerjov. Reznikovi lahkumise üle spekuleeriti juba pikalt, sest kaitseministeerium on olnud seotud mitme korruptsioonijuhtumiga.

Vene rakett tappis 17 ukrainlast. Donetski oblastis asuvas Kostjantõnivka linnas kärgatas sel nädalal äge plahvatus, kui Vene väed ründasid linna keskturgu raketiga. Surma sai vähemalt 17 inimest. Tegu on viimaste kuude suurima tsiviilohvritega rünnakuga.

Droonitükid Rumeenias. Allatulistatud Vene drooni tükid kukkusid Rumeeniasse, kinnitas sealne kaitseministeerium. Venemaa on rünnanud Doonau jõe äärseid Ukraina sadamaid, kuid seal kandis on just jõgi kahe riigi piiriks. Rumeenia presidendi Klaus Iohannise sõnul on see Rumeenia suveräänsuse ja territoriaalse puutumatuse tõsine rikkumine.

USA välisminister Antony Blinken viibis üllatusvisiidil Kiievis. Ameeriklaste esidiplomaat kinnitas Ühendriikide pikaajalist toetust Ukrainale ja teatas järjekordsest miljardi dollari suurusest abipaketist. Alates möödunud aasta veebruarist on toetanud USA Ukrainat ainuüksi militaarselt enam kui 40 miljardi dollari ulatuses.

Erdoğan reisis Venemaale. Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan oli esmaspäeval Sotšis, et kohtuda Vene ametivenna Vladimir Putiniga. Kohtumise eesmärk oli leida lahendus Musta mere viljaleppe taastamiseks, kuid läbimurret ei saabunud. Erdoğan ütles pärast kohtumist, et ukrainlased peavad läbirääkimistel järel andma. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba nimetas nõudmisi väljapressimiseks.

Mägi-Karabahh humanitaarkatastroofi lävel. Sõda Armeenia ja Aserbaidžaani vahel on jätnud vaidlusaluse Mägi-Karabahhi elanikud raskesse olukorda. Aseri väed on juba rohkem kui poolaasta jooksul karmistanud blokaadi, mille tõttu on armeenlastega asustatud aladel puudus isegi leivast. Piirkonna nimel pidasid armeenlased-aserid sõda pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja uuesti 2020. aastal. Vahepeal nafta ja gaasiga rikkaks saanud Aserid plaanivad piirkonda lõplikult enda valdusse saada.

Põhja-Korea diktaator sõidab Venemaale. Kim Jong-un plaanib kohtuda Putiniga, ütlevad ameeriklased. Tõenäoliselt juba sel kuul külastab ta oma soomustatud rongiga Vladivostoki, et arutada Putiniga relvadiile. Putin tahab põhjakorealastelt mürske ja rakette, Kim aga venelastelt tehnoloogiat satelliitide ja allveelaevade tarbeks. Augustis tegi Venemaal visiidiks eeltööd 20 Põhja-Korea ametnikku.

Austraalia LNG-mured ei näita vaibumise märke. Ameerika energiaettevõttele Chevron kuuluva LNG-tööstuse palgatöötajad alustavad kõigi eelduste kohaselt täna osalist streiki. Täiemahuliseks muutub see nädala pärast. Kuigi kaks tööstust, kus streigitakse, toodavad kokku pea seitse protsenti maailma LNGst, ütleb Chevron, et suudab ka väheste töötajatega säilitada tootmist veel mitu kuud. Gaasiturud on selle perspektiivi üle aga närvilised.

Lääs otsib Lõunaga suhet. Sel nädalavahetusel toimub Indias G20 tööstusriikide tippkohtumine, kuid seda ilma Hiina riigipea Xi Jinpingita. Osa vaatlejaid arvab, et Euroopa Liit plaanib seda ära kasutades läheneda nn globaalse lõuna riikidele, kes on langenud viimaste kümnenditega Hiina mõjusfääri. Euroopa ja Aafrika suhteid on pingestanud viimaste aastate sõjaväelised riigipöörded Prantsusmaa endistes asumaades, mida on toetanud Wagneri sõdurite kaudu Kreml. Sõjas Ukrainaga kipuvad aafriklased olema Venemaa poolel või neutraalsed.