Raadiohitid: majanduse häirekell ja ostusoovitused kohalikult börsilt

Praegu tasub investoril vaadata ettevõtteid sektoripõhiselt ja valida üksikaktsiate hulgast atraktiivsemad välja, selgitasid Swedbanki ja LHV analüütikud saates „Investor Toomase tund“.

LHV analüütiku Raido Tõnissoni sõnul on praegu ostusoovituse saanud aktsiate osakaal suurem kui varasematel aastatel. See tähendab, et investoritel on kohalikul turul rohkem valikut, kust tootlust leida, ja investori jaoks on praegu atraktiivsem aeg investeerida.

Energiasektori puhul näevad investeerimispotentsiaali nii Swedbanki analüütik Kaimo Aljas kui ka LHV analüütik Raido Tõnisson. Ühe kvartali pealt ei saa ettevõtte käekäiku hinnata, sest teine kvartal ongi nende sõnul tavapäraselt kõige nõrgem ja edaspidi võiksid tulemused paraneda.

Saates räägiti veel Tallinki ja Tallinna Sadama tulemustest, väljavaadetest ja hinnasihtidest. Samuti avaldasid analüütikud oma mõtteid jaesektori ning kinnisvarasektori ja Merko aktsia kohta.

Viimase aja müügitulemus nii ettevõtte sees kui ka Eesti majandusnäitajad laiemalt kõlavad kui häirekellad, mida tasub tõsiselt võtta, leiab Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma.

Põldma tunnistas Äripäeva raadio saates "Kuum tool", et viimane häirekell kõlas septembri alguses, kui ta nägi oma ettevõtte pealt müügitulemuste järsku halvenemist. Samas nentis ta, et põhjus ei peitu ainult ettevõtja enda tegemistes, vaid probleem on Eestis laiem. Tuntud kaupmees tegi saates ettepaneku, kuidas saaks Eesti majanduse viia tagasi kasvuteele.

Lisaks rääkis Heinar Põldma lähemalt, milline viimaste valitsuste majandusminister oli tema hinnangul kõige mõjukam ja meeldejäävam. Samuti rääkis Põldma, mis on üks suur muutus, mida vajab Eesti ühiskond.

Veel kevadel olid majandusprognoosid optimistlikumad, kuid maist alates on Euroopas kindlustunne kuust kuusse langenud, rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Intervjuus selgitas Uusküla, miks on Eestis kõige suurem majanduslangus, miks ja mis osas peaks riik ettevõtete konkurentsivõimet toetama ja kuidas peaksid ettevõtted Eesti konkurentsieeliste muutustega kohanema. Juttu tuli ka Eesti majanduse Venemaa turust lahti sidumisest, Rootsi ekspordi kukkumisest ning ettevõtete uutele turgudele sisenemise võimalikkusest.

Hüpoteeklaenu juht ja omanik Toomas Paju ütles saates "Äripäeva TOP", et me oleme ajutiselt nägemas nii kõrget euribori, nagu praegu on. Korra võib-olla näeme veel seni nägemata 4%, aga pärast seda hakkab euribor ka langema. Ta arvab, et me jääme pidama tasemele 2–2,5% ja stabiilsuse aeg on kätte jõudmas.

Kui inimene soovib osta kinnisvara, siis ostja positsioon on läinud praegusel hetkel natuke paremaks. Ei ole enam nii müüja turg kui oli aasta või poolteist tagasi – on pisut ostja turg ka. Ostud, mis ei ole seotud koduga, tuleks tema sõnul enne välja kalkuleerida. Kas on mõistlik võtta nii kallist laenu, nagu täna on võimalik saada, ja kas see lõppkokkuvõttes tasub ära. Samas raha säilitamise nimel kinnisvarasse investeerimist julgeb Paju soovitada.

Pereettevõtete TOPile keskenduvas saates "Äripäeva TOP" kuuleme veel, missugune on olukord finantssektoris ja kuidas näevad nad oma ettevõtete ja Eesti majanduse tulevikku uuel aastal.

Saates „Lavajutud“ räägib LHV Panga juht Kadri Kiisel oma teekonnast keemiatudengist panga juhiks ja annab soovitusi, mis aitasid tal tippu jõuda.

Kiiseli sõnul on oluline, et inimesed leiaksid endale käiviti ja teeksid asju kirega. Oma surmapatuks peab Kiisel laiskust ja ainuke asi, mis aitab tal sellega võidelda, on teda käivitav keskkond. Ta lisas, et LHVs lülitati tema käivitusnupp sisse ja see on viinud ta pangajuhi positsioonini.