Erik Moora kliimaprobleemi lahendusest: katastroofist päästab meid siiski vaid kapitalism

„Praegune majandusmudel toob meile ühelt poolt meeletult edu, aga teistes kohtades meeletult hävingut. Selle majandusmudeliga tuleb ilmselgelt tegeleda, sest väga pikka aega pole lahendusi leitud,“ tõdes Moora täna toimunud tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.

Uue mudeli otsing taandatakse aga Moora sõnul kahetsusväärselt mõttele, kuidas meile tahetakse kommunismi peale suruda ja kapitalismi maha võtta. „See on kiuslik jutt ja vale lähenemine,“ märkis ta. Moora sõnul domineerivad uusi majandusmudeleid puudutavas kirjanduses kaks küsimust.

Esiteks, kuidas suhtuda majanduskasvu ja kus on selle piirid? „Ka Eestis on see ketserlik küsimus avalikus diskussioonis peamine, kuid võiksime vaadata asja palju laiemalt,“ rääkis Moora.

Teine küsimus on, kas kasvu on võimalik lahti siduda keskkonna hävitamisest. „Iseenesest oleks see hea tulemus – majandus saab kasvada, samal ajal kui emissioonid kukuvad. Mõnes riigis on see õnnestunud, aga enamasti pole see olnud piisav,“ rääkis Moora, tuues positiivseks näiteks Inglismaa. Siiski on positiivse muudatuse mõju liiga aeglane.

Lähtuvalt neist kahest peamisest küsimusest tõi Moora foorumil välja kuus käsitlust, millel on erinevaid toetajaid ja millega proovitakse leida lahendust maakera kliimakatastroofist päästmiseks. Kõigil on Moora sõnul nii oma tugevused kui ka nõrkused.

Esiteks majandusteadlase Kate Raworthi loodud kontseptsioon sõõrikumajandusest, mis on taastav, ümberjaotav, tugineb teistsugusel inimkäsitlusel ja on praktiliselt rakendatav. See näeb ette, et igasse majandustegevusse tuleb juba kohe sisse ehitada, et ta loob looduse hävitamise asemel sellele hoopis mänguruumi juurde, on suures osas ümberjagav. Inimene suudab oma käitumist muuta, üheskoos hea eesmärgi nimel tegutseda jne.

Teiseks tasaareng/-majandus (inglise keeles degrowth), mille keskseks argumendiks on see, et majandus ei saa kasvada ilma planeeti hävitamata ja vaja on juhitud kokkutõmbamist. Toimuma peaks ressursside agressiivne globaalne ümberjagamine, arenenud riikides tööaja vähendamine, progressi ja heaolu ümbermõtestamine, mõistlik sissetulek kõigile jne. Moora sõnul on siin küll rohkelt häid ideid, aga neid on paljudel keeruline vastu võtta. Lisaks puudub poliitiline programm, mis aitaks planeedi jaoks õiges tempos lahendusi leida.