Meid ees ootavast kliimakatastroofist tulenevalt peab majandusmudeleid ümber hindama, aga päris ilma majanduskasvu ja SKT mõõdikuta me liikuda ei saa, rääkisid tippeksperdid reedel tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
- Utilitase juht Priit Koit, Taltechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu, president Kersti Kaljulaid, Swedbank Eesti tegevjuht Olavi Lepp. Foto: Raul Mee
„Iseenesest on hea, kui peame kasvu oluliseks, aga seda võiks balansseerida millegi muuga. Pankurile ootamatult pakun välja näiteks õnnelikkuse indeksi ehk millegi, millega mõõta rahulolu,“ rääkis Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.
Lepa sõnul ei saa majanduses minna edasi nii, et sõita kõigist üle ja teha vaid kasumit. „Võtame näiteks põlevkivienergia, sealt tuleb SKTd ju mühinal, aga see ei tee meid õnnelikuks. Me ei saa täna öelda, et SKT oleks moraalivaba mõõdik, aga seda saab rikastada muude, näiteks moraalimõõdikutega,“ sõnas Lepp.
Energeetikafirma Utilitase juhi Priit Koidu sõnul pole SKT ehk majanduskasvu mõõdiku ära kadumine samuti tõenäoline, sest selle tegemine võttis kaua aega ja vaja oleks uut rahvusvahelist võrdlusbaasi. Temagi kinnitusel tuleb aga kindlasti uusi mõõdikuid juurde. Oluline on see, et kõik oleks arvutatav ja info tekiks kiiresti, rääkis Koit.
Peame leppima surnud kümnendiga
Seotud lood
Täna on nii, et kui sa ESGga ei tegele ega näita tegevusplaani, kuidas selles paremaks saad, siis pikka juttu meie juures pole, rääkis Swedbank Eesti juht Olavi Lepp panga strateegiast ettevõtete rahastamisel.
Kui tahame ülisuurt kliimaprobleemi tõesti lahendada, aga mitte katastroofi sattuda, on kapitalism ainus võimalus, rääkis ClimaCashi kaasasutaja ja Poliitikaguru toimetaja Erik Moora.
Rohepööre on ainus võimalus vältida, et tulevikus peaksime tagasi pöörduma külmade tubade ja hämara elu juurde, kirjutab Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Majanduskasv ilma keskkonnakaitseta on nagu orkester ilma dirigendita: võib-olla tuleb muusika, aga sümfooniat ei sünni, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”