Rahapaadikesed Ukrainale. Lisaks: TikToki lõpp USAs, Taani naistele ajateenistus ja Euroopa Ülemkogu.
- Vene rünnak Odessa pihta tappis mitukümmend inimest Foto: SIPA/Scanpix
Sõda Ukrainas liigub taas kuumema faasi poole. Esialgu küll mitte rinnet nihutades, vaid vastastikku tulistatud rakettidega. Möödunud nädala lõpus ründas Venemaa sadamalinna Odessat, tappes rünnakuga mitukümmend inimest, veel sadakond sai viga. Venelaste ponnistustest hoolimata liigub just sealt taas Ukraina vili maailmaturule.
Ukraina aga vastas omapoolsete rünnakutega, hävitades või vähemasti suurel määral kahjustades mitut Vene naftarafineerimistehast ja muud sorti energiataristut. Üks sihtmärkidest – Rosneft tehas Rjazanis – rafineerib pea 5 protsenti Vene naftast.
Arvestades, et Ukraina plaanib lähiajal ka laiemat mobilisatsiooni, võib prognoosida, et maikuus muutub sõda oluliselt kuumemaks.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit:
www.aripaev.ee/uudiskirjad Euroopa lisaabi Ukrainale. Euroopa Liit leppis kokku 5 miljardi euro eraldamise Ukraina abistamiseks, ehkki kriitikute sõnul on märkimisväärne osa sellest rahast olemasoleva toetuse ümberpakendamine. Suur osa toetusest hõlmab Euroopa kaitserahastu, millest euroliidu liikmed saavad rahalist kompensatsiooni, kui annavad oma relvi või laskemoona Ukrainale. Kaitserahastu abil on antud Ukrainale juba üle 6 miljardi euro väärtuses relvastust.
Seotud lood
Ukrainlaste rünnakud on kahjustanud oluliselt Vene naftatööstust, kuid Putin suudab kurnamisstrateegiaga jätkata, sest ehkki ärganud, ollakse Euroopas kaitsevaldkonnas endiselt loid ja kohati arglik, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 34. sissekandes.
Ukraina rünnakuid Vene naftatöötluskomplekside vastu võib pidada muljetavaldavaks, erakorraliseks teeb just rünnakute distants kuni tuhande kilomeetri sügavusele Venemaa territooriumile, rääkis kolonel Tarmo Kundla.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ütles, et Komisjon on välja tulemas ettepanekuga kasutada Vene keskpanga külmutatud varade intressitulu Ukraina jaoks.
Läti soov saata välja inimesed, kes ei ole sooritanud läti keele eksamit, on vesi Venemaa propagandaveskitele, tõdeb Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”