Eurosaadikud müüsid end maha. Lisaks: Saksa kaitsetööstus kritiseerib valitsust, Venemaa ei suuda naftat toota, Ukraina abipakett võib Kongressis suurde saali jõuda.
- Kui möödunud aastal raputas europarlamenti nn Qatargate skandaal, siis nüüd on müünud saadikud end maha Venemaale. Foto: AFP/Scanpix
Lõhe Euroopa ja USA vahel on viimastel kuudel oluliselt süvenenud, sest Ukraina aitamine takerdub üha rohkem sisepoliitilistesse võitlustesse. Tõsi, ka Euroopa sees on lahkhelisid, sest Saksamaa hoiab pigem ühist joont ameeriklastega, seevastu Prantsusmaa on liitunud Euroopa ida- ja põhjapoolsema osa sõjakamate üleskutsetega.
Täna kohtuvad Pariisis Emmanuel Macron ja USA esidiplomaat Antony Blinken, et neid pingeid leevendada. Liiati vihjavad USA rahvasaadikud, et uuel nädalal võib Ukraina abipakett lõpuks otsustatud saada. Kahe nädala eest Kiievis üllatusvisiidil käinud Joe Bideni julgeolekunõunik Jake Sullivan igatahes lubas, et otsus tuleb.
Heites pilgu Ukraina lahingutandrile on selge, et laskemoona ja pikaajalist abi on vaja nüüd ja kohe. Paigaltammumine maksab iga päev sadu ukrainlaste elusid ja toob hävitust nende kodulinnadesse.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit:
www.aripaev.ee/uudiskirjad Euroopa poliitikud müüsid end Venemaale maha. Belgia ja Tšehhi vastuluure koostöös löödi laiali Vene propagandavõrgustik, mille palgal olid ka Euroopa poliitikud, teatasid riigid möödunud nädala teises pooles. Loo keskmes on väljaanne Voice of Europe. Konkreetseid nimesid pole veel nimetatud, kuid väljaande kolumnistide-kommentaatorite seast leiab europarlamendi paremradikaalsete euroskeptiliste parteide saadikuid. Uurijate sõnul on kahtlusalused poliitikud pärit Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hollandist, Poolast, Tšehhist ja Ungarist.
Seotud lood
Põhjanaabritel täitub sel nädalal esimene aasta NATOs. Sel puhul Äripäevaga vestelnud Soome kaitse- ja välisminister loodavad, et riik ülevalmistub sõjaks, kuid ei näe lähikümnendil Euroopale midagi roosilist.
Venemaa testib jätkuvalt, kui kaugele on valmis minema USA ja Saksamaa Ukraina toetamisel, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Saksamaa majandus on kui pikale veninud gripis, kuid makropilt Eesti ettevõtjaid ei morjenda. Võimalusi jagub turul kuhjaga.
Möödunud aastal sai rahapesu andmebüroo (RAB) märksa rohkem teateid sanktsioonidest kõrvalehoidmise kahtluste kohta. Teated on peamiselt seotud riikidega, kuhu pärast Ukraina täiemahulise sõja puhkemist Eesti eksport kõige enam kasvas.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.