Euroopa Parlament kiitis heaks migratsioonipakti, mille eesmärk on vähendada nii rännet kui ka piiririikide koormat.
- Uut migratsioonipakti kritiseerivad nii inimõiguslased kui ka paremäärmuslased. Foto: AFP/Scanpix
“Me oleme kuulanud, me oleme tegutsenud,” alustas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola rahvasaadikute otsuse järel pressikonverentsi. “Me oleme leidnud lahenduse ühele Euroopa rahvaste peamisele probleemile. See on ajalooline päev Euroopale.”
Selle paatose taga on kümnendi jagu kestnud vaidlus selle üle, kuidas korraldada ebakorrapärast rännet. Kriitikute sõnul tuleks väljenduda veel lihtsamalt ja eufemismideta: eesmärk on piirata põgenike pääsemist Euroopa Liitu.
Alates suurest migratsioonikriisist 2015.-2016. aastal on olnud selge, et Euroopa Liidu migratsioonipoliitika, mis lähtub sellest, et põgenike eest vastutab ja nendega tegeleb riik, kes nad vastu võtab, ei toimi. Kuna piir saab olla üksnes väljas, mitte sees, on see tähendanud, et lõviosa survest langes Kreekale ja Itaaliale, mis on oma saartega Põhja-Aafrikale ja Väike-Aasiale kõige lähemal.
Seotud lood
Eesootavad europarlamendi valimised on määrava tähtsusega Eesti julgeolekule, sealhulgas majandusjulgeolekule, kirjutab siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Avalikkuse kasvav mure varjupaigataotlejate arvu pärast toob äärmusparteidele toetajaid üle kogu Euroopa Liidu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.