Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni

    Eesti Energiale kuulub umbes 1,5% kõigist Eestis liikuvatest elektriautodest ning hommikuprogrammis räägib taolise autopargi haldamisest Eesti Energia transpordi halduse osakonna juht Mango Oras.Foto: Liis Treimann

    Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.

    Esimene uudis puudutab ettevõtet nimega Funki, kes on saanud maha tootega, millesarnast pole siinmail varem nähtud. Millega tegu, seda selgitavad ettevõtte juhatuse liikmed dr Sirli Rosenvald ja Kaspar Kaljas.
    Tuleb välja, et Eesti Energiale kuulub umbes 1,5% kõigist Eestis liikuvatest elektriautodest. Esimene särtsuauto lisandus riigiettevõtte masinaparki juba 11 aasta eest, praeguseks on neid nn üldautode seas sadakond. Stuudiosse tuleb Eesti Energia transpordi halduse osakonna juht Mango Oras. Uurime temalt, mida üllatavat on praktika käigus ilmnenud ning millega peaksid arvestama firmad, kes plaanivad samuti elektriautode teed minna.
    Neljapäeval kogunes aga Äripäeva eestvedamisel toimuva arvamuskonkursi Edukas Eesti žürii, kes valis välja tänavuse konkursi nominendid. Kes need on ning mida arvasid žürii liikmed pärast säravaimate ideede väljasõelumist, seda kuuleb raadioeetris.
    Hommikuprogrammi teevad Karl-Eduard Salumäe ja Stiine Reintam.
    Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele allpool.
    Päev jätkub viie saatega.
    10.00–11.00 „Sisuturundussaade“. Räägime ärianalüütikast. Võtame lähema vaatluse alla puiduettevõtte Barrus mitmekümne aasta pikkuse teekonna ärianalüütika rakendamisel. Kogemusi jagab Barruse IT-juht Vaido Otsar. Tarkvaraanalüütika juhtivkonsultant Kristen Pugi Oixiost räägib sellest, milliseid andmeid on mõtet koguda ja kuidas on mõistlik neid andmeid esitada ja visualiseerida. Kokkuvõttes jõuame järeldusele, et kõige olulisemad on õige eesmärgistamine, ettevõtte kultuur ja pikk planeerimisaeg. Saadet juhib Hando Sinisalu.
    11.00–12.00 “Äripäev eetris”. Nädala sündmuste üle arutlevad stuudios Äripäeva ajakirjanikud Koit Brinkmann, Kristjan Pruul ja Eliisa Matsalu. Juttu tuleb ülimagusast üüridiilist, mille Tallinn kunagi Vene saatkonnaga sõlmis, Ida-Virumaad ähvardavast sotsiaalsest katastroofist, Venemaal pappi kokku ajavatest Eesti ärimeestest ja Tallinna uue linnavõimu kokkulubatud tohuvabohust.
    13.00–14.00 „Läbilöök“. Pikalt USAs karjääri teinud ning esimese eestlasena Harvardis magistrikraadi omandanud Mari Joller jagab nüüd ettevõtjana oma elu Eesti ja Ameerika vahel. Mõni aasta tagasi enda ettevõtte Amazonile müünud Mari Joller räägib, kuidas jõuti tehinguni suure konglomeraadiga ning kuidas on müük muutnud töötamist tema ettevõttes Snackable. Persoonisaates tuleb ka jutuks, miks eelistas Joller USA kõrgkoole Euroopa omadele ja kuidas on rahutu olemus pannud teda ettevõtteid asutama. Saatejuht on Eget Velleste.
    15.00–16.00 „Tervisetark“. Iga surin või lihasnõrkus ei viita veel haigusele, ent näiteks pärast viirushaigust algav kiiresti süvenev jalgade nõrkus või tundlikkushäired võivad viidata tõsisele neuroloogilisele probleemile. Saates selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja dr Katrin Gross-Paju, millised sümptomid viitavad neuropaatiale ning milliste ohu märkide korral tuleks kiiresti arsti poole pöörduda, et vältida eluohtlikke seisundeid. Samuti tuleb juttu KIDPst ehk kroonilisest demüeliniseerivast polüradikulopaatiast ning neuropaatiate tänapäevastest diagnoosimise ja ravi võimalustest. Saatejuht on Tuuli Seinberg.
    17.00–18.00 „Äripäeva arvamusliider“. Selle nädala saade lahkab riigi suuri küsimusi: kuidas saada pidama riigikogu allakäik ja mida teha riigirahanduses, et mitte „teha Kreekat“. Õigusteadlane Jüri Raidla, kes oli taasiseseisvumise ajal põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees, selgitab oma nägemust sellest, kuidas riigikogu taas tööle panna. Rasmus Kattai Eesti Pangast räägib aga, mida tuleb riigirahanduses muuta, et me ka kümnendi pärast suudaksime oma riiki pidada. Ning Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Sulev Vedler ütleb, kas kohus ja mõjukad inimesed on asunud ajakirjandust tsenseerima. Saadet juhib Indrek Lepik.
    Mida tahaksid teada hommikuprogrammi külalistelt:
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Kaire Uusen: palk üksi ei näita enam eriti midagi
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Avalikus sektoris peaks palk olema kindlasti avalik ja kõvasti kasu oleks selgetest palgatasemete andmetest ka erasektoris, aga ajal, mil teenimisvõimalusi on järjest rohkem, sõltub puhtalt palgast üha vähem, kirjutab palgakorralduse asjatundja Kaire Uusen.
Apple plaanib USA ajaloo suurimat aktsiate tagasiostmist
Micorsofti järel maailmas suuruselt teine börsiettevõte Apple teatas USA kõigi aegade suurimast aktsiate tagasiostmisest. Varem on ettevõtte suurima väärtusega aktsiate tagasiostmine jäänud 100 miljardi dollari juurde ning see toimus 2018. aastal.
Micorsofti järel maailmas suuruselt teine börsiettevõte Apple teatas USA kõigi aegade suurimast aktsiate tagasiostmisest. Varem on ettevõtte suurima väärtusega aktsiate tagasiostmine jäänud 100 miljardi dollari juurde ning see toimus 2018. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Bolt teeb veel ühe sammu IPO poole, varub 220 laenumiljonit
Bolt Technology on taganud 220 miljoni euro suuruse krediidiliini, mis aitab Eesti mobiilsusettevõtte sõnul valmistuda avalikuks pakkumiseks, kirjutas Bloomberg.
Bolt Technology on taganud 220 miljoni euro suuruse krediidiliini, mis aitab Eesti mobiilsusettevõtte sõnul valmistuda avalikuks pakkumiseks, kirjutas Bloomberg.
Ametnike palga TOP: kõige kõrgem aastatulu küündis üle 100 000 euro
Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.
Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.