Rahandusminister Mart Võrklaev (Refomierakond) tegi koalitsioonipartneritele 2024. aasta lisaeelarve ettepanekud, mis tuleks tema sõnul enne riigikogu kevadistungjärgu lõppu vastu võtta.
Äripäevale selgitas rahandusminister, et värskemad majanduse väljavaated tõid meieni tõdemuse, et majandus nii kiirelt ei taastu, kui 2024. aasta eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel aluseks võetud prognoosid seda lubasid.
Riigieelarve seadusega lubatud piiridesse saamiseks tuleb tulude ja kulude vahekorda liigutada miljardi võrra ning valitsuses ei usu suurt keegi, et seda oleks võimalik teha ilma uue maksutõusuta.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Inimeste suhtumine krüptoteemasse on viimaste aastatega oluliselt muutunud – kui varem tundus krüpto kiire rikastumise ja kahtlase spekulatsioonivahendina, siis nüüd nähakse selles investeerimisvõimalust ja tehnoloogilist platvormi, ütleb enam kui 10-aastase krüptokogemusega raamatupidamisettevõtte Kidnes OÜ juht Anna Šendik.