Staažikas autoajakirjanik Kaido Soorsk sai võimaluse vajutada põneval Eesti kõrvalteel nii palju kui süda lustis ja mõistus lubas ning mõtiskleb selle elamuse taustal autosõitu suhtumise muutumise üle.
- Drivestonia on eeskätt nn GT-autosid soosiv üritus. Hardcore -kähkusõidukite jaoks on ülesõidud ehk liiga pikad, aga terasest selgroo ja heade kõrvaklappide omanikud tulevad nendegagi toime. Pildil 2015. aasta Mercedes-AMG AMG GT. Foto: Christopher Nõmmann
Veider, kui kiirelt ajad muutuvad, nagu on autode pealt kujukalt näha. Saja aastaga on vabaduse toojast ja majanduse mootorist saanud rumalamate rohepöörajate meelest kõigi hädade allikas, mille kasutamist tuleks kõvasti koomale tõmmata või – veel parem – üldse ära keelata. Ning kui te peaks nautima enese risti löömist, siis pole selleks vaja muud kui avalikus meedias korraks piiksatada, et te autosõitu ühel või teisel viisil naudite. Kahe sekundi pärast olete põikpuule kindlalt kinni naelutatud. Esiti küll verbaalselt, ent käimasolevate arengute taustal ma ei imestaks, kui varsti ka füüsiliselt.
Isegi juhul, kui teid tühjade tünnide kõma ülearu ei heiduta, pole tegusama sõiduriista nautimine meie riigis niisama lihtne tegevus. Vähe edevama pilliga rahvarallile või rahvasprindi etapile ei lähe, sest kasvõi kivitäkete pärast tuleks igal korral auto küljed pärast üritust üle värvida, kui just midagi muud hullemat ei juhtu. Järgmisena oleks valikus trobikond kardiradu, ent veidi raskema ja võimsama auto roolis tunneksite end seal kui elevant portselani poes.
Kolmandaks ja kõige paremaks võimaluseks on Porsche Ring ehk Audru ringrada, ent sellelgi kompleksil on üks oluline puudus – seda on vaid üks.
Ehkki tegu on väga hea ja turvalise ringrajaga, millele on üsna lihtne peale saada ja mille kasutamine pole ülearu kallis, kipub seegi pärast esmase ahvivaimustuse möödumist üksluiseks muutuma. Sest kui te ei ole inimene, kes suudab kronomeetri kombel läbida ringe kümnendiku täpsusega ja tunda lapselikku rõõmu üksikute sajandike kärpimisest, siis hakkate peagi vaheldust otsides ringi vaatama. Misjärel avastate, et alternatiive nagu polegi, kui te ei taha just sunniviisiliselt plate peale välja magama või mõnele välismaisele ringrajale minna.
Ent õnneks üks erand siiski on: Drivestonia, mille asutajaks ja veomootoriks on endine rallisõitja Margus Murakas.
Ainus sel laulurahva maal
Margus Murakas Driving Experience pakub erinevaid sõiduelamusi kodu- ja välismaal, nagu sõidutreeningud Soome jääradadel, retked Euroopa põnevamatele teedele või piiritaguste ringradade külastused, ning Drivestonia on välja kasvanud varasemast tuuritamisest kohalikel ägedamatel teelõikudel. Mitmekordne meister on oma üritust tootearenduse korras aasta-aastalt edasi lihvinud ning lisanud eeloleva ürituse kavasse nüansi, mis teeb sellest ettevõtmisest ainsa omasuguse autosõltlastele suunatud ürituste hulgas.
Selleks nüansiks on 90 km nn lisakatseid. Selleaastase ürituse näitel on tegu kahepäevase Tallinn–Tartu–Pärnu retkega, mille käigus läbitakse kokku 650 km. Lisaks on mõlemal päeval osalejate päralt viis nn lisakatset ehk muule liiklusele suletud teelõiku, mille läbimisel ei ahista sohvrit ükski kiiruskaamera ega mõni muu piirang. Ettevõtmise käigus sõidetakse ainult asfaltkattega teedel ja kui sellest ei peaks sisemise looma rahustamiseks veel piisama, siis on teie päralt kolmandal päeval Porsche Ring Audrus, mis on broneeritud vaid üritusel osalejate jaoks.
Kõiki lisakatseid läbitakse vaid korra, aga pole välistatud, et tulevikus saab mõnda sõita korduvalt, nagu nn proloogil seda teha sai.
Mina võtan esimesel korral väga ettevaatlikult ja sõidan sisuliselt tee keskel ning ikkagi suudan ma teelt peaaegu minekut teha, ehkki kaardilugeja mind salakavala kurvi eest eraldi hoiatab.
Ühegi muu (sõidu)ürituse käigus pole meie ehk pisikese laulurahva maal võrreldavat võimalust tavaautodele pakutud ning lisaks oli sellel aastal uudne asi ka odavama piletiga proloog, mis toimus Haapsalu külje all 28. aprillil. Selle käigus läbiti pea kaheksa kilomeetrist teelõiku kolm korda ning igas autos pidi kaasas olema kaardilugeja, kes legendiraamatuga midagi teha oskaks või juhti korrale kutsuks. Nii on see ka põhiüritusel ja lisaks on kohustuslik nn turvabriifingu läbimine, kus selgitatakse ürituse olemust ja aidatakse ära tunda ohtlikke kohti, mis on eraldi ära märgistatud nii trassil kui ka legendiraamatus. Teisisõnu: kus on võimalus tiiki hüpata, milline koht kipub autot kurvi sisenemise ajal õhku viskama ja kuhu on korraldaja rajanud kunstliku šikaani, et kõik osalejad ühes tükis ja hea tervisega lõpuni jõuaks.
Kiiver pähe ja aidaa mõistus
Kätt südamele pannes pean tunnistama, et sain eelinfo kogumise käigus mainitud videojupi korraldaja käest päev varem kätte, misjärel otsustasin minna üritusele pisut uuema ja lihtsamalt hallatava autoga kui nn vana kooli trikialdis tagaveoline, mis ühtevalu iseloomu väljendab. Lihtsalt selleks, et mere meeskonda ja autot ei peaks hiljem mööda lepikut korvidesse kokku korjama.
6 fotot
- Andrus Ansipi unistus hakkab teoks saama, sest Porsche oli vähemasti proloogil kõige enam esindatud kaubamärk. Pildil Porsche 911 GT3. Foto: Christopher Nõmmann
Sellise ürituse eesmärk on esmalt sõidu nautimine, õppides paremini tundma nii oma neljarattalist kireobjekti kui ka Eesti põnevamaid teelõike, kuhu oma peaga niisama lihtsalt ei satuks. Lisaks suurendab selline ettevõtmine lugupidamist tegusama rallirahva vastu, sest tõtt-öelda on see suisa uskumatu, milline peab olema kogemus, et lonkimise tempos rada läbi loksudes ennustada, kuidas hiljem kurvidest kaks-kolm korda kiiremini läbi mahtuda. Mina võtan esimesel korral väga ettevaatlikult ja sõidan sisuliselt tee keskel ning ikkagi suudan ma teelt peaaegu minekut teha, ehkki kaardilugeja mind salakavala kurvi eest eraldi hoiatab.
Teine ja kolmas läbimine on aga juba teisest puust, sest käigud saavad paremini paika. Kolmandal korral pressin pidureid nii kiirelt, et ABS jääb esmalt hiljaks ja esirattad lukustuvad hetkeks. Mõistagi juhtub see enne šikaani, millesse mahtumine läheb nii napiks, et võtab meeleheitest valjusti vanduma. Ja kuigi korraldajad on kurvide lõikamise eest hoiatanud, et vältida madala profiiliga rehvide lõhkumist, saadab viimast läbimist pea pidev rattakoobastest kostev kruusaklobin. Inimene läheb ahneks ja see on hea, et võistlusmomendi vältimiseks aegu ei võeta, sest minu puhul kipub mõistus maha jääma, kohe kui kiiver pähe pannakse.
Uus rahvaauto GT3
Sellel aastal toimub Drivestonia 20.–22. juunil, millest viimane on valikuline rajapäev. Registreerumisel on mitmeid võimalusi, kes millist paketti tahab ning ehkki proloogi põhjal jäi mulje, et Škoda asemel on uus rahvaauto Porsche 911 GT3, on üritusele oodatud kõik soovijad alates eksootilisest Itaalia plastikust lõpetades kabedate youngtimer’itega.
Artikli koostamise ajal oli registreerunud 62 autot, neist pooled Porsched, aga hulgas ka omajagu eksoote Itaaliast ja Jaapanist. Registreerimisel on valida eri klasside vahel, aga ainult selleks, et lisakatsetel üksteisele jalgu ei jäädaks. Uskuge – tegu on raju meelelahutusega.
- Omaette äge leid oli üks nullautodest, mille roolis Saaremaa mees, kes on kohe-kohe avamas veebikauplust, kus hakatakse pakkuma Porsche Cayenne’i maastikuvõimekust parandavaid tükke.
Kuidas Saaremaa mees õppis Cayenne’i tõstma
Omaette lahe üllatus oli üks proloogi nullautodest: nn rally raid ettevalmistusega esimese põlvkonna Porsche Cayenne S. Idee sai alguse umbes viis aastat tagasi, kui kaks sõpra soovisid kaassõltlasi ehmatada sellega, et võtta maastikul müttamiseks teistest nooblimad „pargimaasturid“.
Fredi Siimpoja eestvedamisel jõuti mõtte teostuseni umbes poole aasta eest, ent autodele tõstesarja otsides koitis kiirelt tõdemus, et Euroopas midagi praktiliselt ei ole ja Suure Lombi tagant tellimine läheks nii kalliks, et kui enda autole ehk veel võtad, siis kohe kindlasti mitte edasimüügi eesmärgil. Nõnda konstrueeris Taavi Sevostjanov tõstesarja tükid ise ja on valmis Cayenne’i läbivust parandavaid detaile peagi teistelegi pakkuma.
Lisaks tõstesarjale on antud autol veel Samsonase seatavad amortisaatorid, hüdrauliliselt juhitavad „stabikad“, esi- ja tagasillas lukustuv diferentsiaal ja palju muud. Praeguseks on kõnealusel sõpruskonnal kantseldada juba neli autot.
Seotud lood
Eksklusiiv!
Kaks pikka sõidupäeva. Sadu kilomeetreid mööda kuulsa Mootorite Oru teid. Kõik praegused Lamborghini Huracani versioonid – jah, ka Sterrato ja STO. Ning muidugi see hääl ...
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”