Kõige kõrgema palgaga sektoris on noorte pealekasv kinni jäänud

Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.

Info ja side tegevusala on viimasel aastakümnel olnud numbrite põhjal Eesti tööturu musterlaps: kõige kõrgemad palgad, töötajate arvu kasv ka keset kriise, tööandjate väitel kõige suurem haritud tööjõu puudus ning suurimad kasvuambitsioonid.

Töötamise registri andmed näitavad, et viimase pooleteise aasta jooksul on töökohtade arv info ja side tegevusalal aga märkimisväärselt langenud. Selle aasta juuni seisuga on seal registreeritud ligikaudu 36 000 töötajat. Neist rohkem kui pooled (22 000) on registreeritud programmeerimise, konsultatsioonide jms tegevuste all.

Aastatel 2019—2023 loodi info ja side tegevusalal just programmeerimise, konsultatsioonide jms tegevuste valdkonnas kõige enam uusi töökohti – 7700. Viimase aasta jooksul on sealt 600 töökohta uuesti aga kadunud. Teistes valdkondades on muutused olnud väiksemad, kuid langus on viimase aasta jooksul toimunud peaaegu kõigis.

Kui näiteks 2022. aasta juunis töötas programmeerimise valdkonnas 6130 noort vanuses 20— 29, selle aasta juuni lõpuks on noorte töötajate arv langenud 5070 töötajani. Samal ajal on 40-aastaste ja vanemate töötajate arv valdkonnas tõusnud: 2022. aastal töötas seal 5720 inimest vahemikus 40— 69 aastat, selle aasta juunis juba 6880.

Programmeerimise tegevusalal kitsamalt on kõige enam vähenenud just noorte tippspetsialistide (nt tarkvaraarendajad, rakenduste programmeerijad, süsteemianalüütikud ja -administraatorid jt) arv. Kui 2023. aasta juunis töötas programmeerimise tegevusalal tippspetsialistina 3920 noort, siis selle aasta juunis vaid 3370 noort vanuses 20— 29 aastat. Teistes vanusegruppides tippspetsialistide arvu puhul nii suurt vähenemist märgata ei ole ning vanuses 40—59 aastat on neid hoopis juurde tulnud.

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul saab öelda, et osaliselt on noorte osakaalu vähenemine info ja side tegevusalal ja programmeerimise valdkonnas kitsamalt kooskõlas rahvastiku koosseisu muutusega.

Kui 2019. aastal oli vanusegruppi 20—29 aastat kuuluvate elanike arv Eestis 153 000, siis 2024. aasta 1. jaanuari seisuga vaid 136 000. Vanusegrupis 40—49 aastat on elanike arv aga nende aastatega tõusnud rohkem kui 10 000 võrra.

“Saame oletada, et varasematel aastatel programmeerimise valdkonnas alustanud noored ongi nüüd lihtsalt vanemaks saanud,“ märkis Rootalu. Samas jääb tema sõnul õhku küsimus, miks on programmeerimise valdkonnas noorte arv vähenenud just viimasel kahel aastal, kui noorte osakaal rahvastikus üldiselt on vähenenud juba pikemat aega.

”Programmeerimise juurest lahkunud ei paista silma millegi poolest peale selle, et lahkujad on just noored. Neist umbes kaks kolmandikku on Eesti kodakondsusega ning pooled kõrgharidusega,” lisas Rootalu.