BLRT Grupi peamisel omanikul Fjodor Bermanil jagub valitsuse kohta häid sõnu: esimest korda on mereriigi loosungiga lehvitamise asemel laevaehituse vastu tegelikult huvi tuntud ja ka kasumimaksu peab ta paremaks kui teisi välja käidud variante.
Mis kontserni tööd tõsiselt segab, on aga impordikvoodid tööjõule kolmandatest riikidest. “Oleme juba kokku puutunud olukorraga, kus projekti jaoks jäi puudu sada keevitajat, mistõttu kandsime tohutult kahju,” ütles Berman intervjuus Äripäeva venekeelsele sõsarlehele Delovõje Vedomosti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Meil garaažis on kaks autoharidusega meest ja kaks IT-haridusega meest,” naerab Hendrik Tasa. Tal on punane habe ja tätoveeringud. Vabal ajal tegutseb ta modellina: ta on teinud reklaame spaadele ja koeratoidule. Aga tema lemmiktöövahend on plekigiljotiin.
BLRT Grupi territooriumil Tallinnas Koplis alustab tööd Eesti suurim ja võimsaim laevade hoolduseks ja remondiks mõeldud ujuvdokk.
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Fjodor Bermani vankumatu käe all juhitud laeva- ja metallitööstus BLRT kaotas eelmisel aastal küll pisut käibes, kuid kasumlikkus on tõusnud jälle varasemate aastate tasemele.
Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.