Tööstusettevõtted andsid augustis püsivhindades 6% vähem toodangut kui aasta tagasi, teatas statistikaamet. Toodang kasvas mäetööstuses 1,9%, kuid kahanes energeetikas 5,6% ja töötlevas tööstuses 6,4%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et sarnaselt esimese poolaastaga, kus töötleva tööstuse maht vähenes 6%, jätkus samas suurusjärgus kahanemine ka augustis. „Samuti vähenes tööstustoodangu maht nagu varasematel kuudel kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades,“ lisas Bunder.
Tõstame ajutiselt, kolmeks aastaks, riigimetsa raiemahtu ühe miljoni tihumeetri võrra, selmet ettevõtlust täiendavalt maksustada. See mõjuks majanduse jahutamise asemel uue ergutajana, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla.
Eelmisel aastal üle 22% müügitulust kaotanud metsatööstus pole optimismi kaotanud ja sektori juhid prognoosivad järgmiseks kuueks kuuks kõigi näitajate kasvu, vahendab tööstusuudiste portaal Äripäeva Infopanga metsatööstuse aastaraportit.
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Kui ettevõtted soovivad laieneda välisturgudele, on Balti riigid sageli nende esimene valik. Naaberriikides tegutsemine pakub palju võimalusi, kuid toob kaasa ka mitmesuguseid probleeme. Kuigi Balti riikidel on sarnane kultuuriline ja ajalooline taust, takistavad Leedu, Läti ja Eesti vahelised õiguslikud ja maksualased erinevused sageli ettevõtete kasvu. Need väljakutsed ei ole siiski ületamatud.