Tuhat päeva täiemahulist sõda, Scholzi Kremli-avantüür, Euroopa migratsioonikriisi järgmine vaatus.
- Olaf Scholz ajas kõnega Vladimir Putinile närvi kõigest Baltimaad ja Poola. Probleem asüülitaotlejatega maksab talle aga ilmselt poliitilise tuleviku. Foto: AP/Scanpix
Iga majandusanalüütik teab, et inimestele meeldivad ümmargused arvud. 2,0 protsenti inflatsiooni on veel hea — pane aga murdosa juurde ning keskpank peaks hakkama juba muretsema, olgugi et olukord on sisuliselt sama. Nõnda on ka tuhandepäevase Ukraina sõjaga, mis on tuleva aasta veebruariks tegelikult kestnud hoopis neli tuhat päeva.
Ehkki tähtpäev on suuresti suvaline, on sõda praegu tõepoolest murdepunktis. Seis idarindel on keeruline, USA jätkuv toetus on kahtluse all ning Euroopa suurjõud Saksamaa ei tea ise ka veel, mis suunas liigub. Üha rohkem arutleb Lääne avalikkus mingit sorti vaherahu üle, olgugi et ei Kreml ega Kiiev pole sellest praegu huvitatud.
Iga kolmas ukrainlane ütleb, et tahaks rahu. Pöördvõrdeliselt tähendab see, et ülejäänud kaks ei taha — vähemasti mitte neil tingimustel. Kas see hoiak on siiras või hoopis patriootlik enesetsensuur, on igaühe enda hinnata. Kuid seda saab öelda ka Volodõmõr Zelenskõi: rahu ihalejad nõuavad Ukrainalt praegu lihtsalt allaandmist.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
www.aripaev.ee/uudiskirjad Scholz murdis Putiniga eetrivaikuse. Saksa valitsusjuht Olaf Scholz helistas reedel Vladimir Putinile, et kutsuda teda rahu üle läbi rääkima. Liidukantsler, kes ei esinda pärast valitsuse lagunemist enam poliitiliselt sisuliselt kedagi teist kui iseennast, võttis Vene diktaatori üle kahe aasta liinile, et paluda rahuläbirääkimisi. Kaks päeva varem oli ta Saksa parlamendi ees taas rõhutanud, et ei luba anda ukrainlastele ballistilisi rakette.
Seotud lood
Euroopa ja Ameerika uus välispoliitika, Saksa poliitiline kriis ja Iisraeli edasine kurss.
Trumpi võit polnud mitte juhus, vaid taaskordne kategooriline eitus senisele poliitilisele ja majanduslikule korrale.
Piirid Euroopa ümber ja sees, Iisrael valmistub suureks vastulöögiks ning Moldova otsustab tuleviku üle.
Gruusia ja Moldova tõetund, Iisraeli kauakardetud vastulöök ja Putini tippkohtumine.
Freedom24 analüütikud toovad välja silmapaistvad tehnoloogiaettevõtted, mis võivad lähikuudel pakkuda muljetavaldavat tootlust. Brauseriarendaja Opera, plokiahelapõhine investeerimisfirma WisdomTree ja pooljuhtseadmete uuendaja Lam Research aktsiad on küll oma konkurentidega võrreldes vähem tähelepanu keskmes, kuid omavad seejuures erinevalt suurtest nimedest märkimisväärset kasvupotentsiaali. Ülevaate nende- ja teiste paljutõotavate aktsiate kohta leiab
Freedom24 investeerimissoovitustest.