Õiguskantsler läks rahata jäänud korteriühistutele appi
Mitmed tänavu renoveerimistoetusest ilma jäävad korteriühistud peavad süüdlaseks neid ebaõiglaselt ukse taha jätnud taotlussüsteemi. Murega hakkas tegelema õiguskantsler, kes kujundab nüüd seisukohta.
“Kõige hullem maja,” tutvustas Kairi Raudberg enda selja taha jäävat Kunda kortermaja, mille ta renoveerimistoetusega korda lootis saada. Foto: Liis Treimann
Mitmeid korteriühistuid esindav Kairi Raudberg on kindel, et tema ühistud jäävad tänavu renoveerimistoetusest ilma, kuna neil ei õnnestunud kohe vooru avamisel toetuse taotlemise e-keskkonda sisse logida. “Tegelikult on siin põhiõiguste rikkumine, sest kõigile ei tagatud võrdseid võimalusi osaleda, nii nagu riik lubas,” leiab ta.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Kevadel korraldatud korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor sulgus seekord eriti kiiresti ning toetusest ilmajäänud süüdistavad teisi osalejaid teadlikult puudulike avalduste esitamises.
Allkirja sai määrus, mida suurtes raskustes puitmajatootjad on rohkem kui aasta aega kannatamatult oodanud. Kliimaministeeriumi asekantsleri hinnangul oli hilinemine põhjendatud.
Inimeste suhtumine krüptoteemasse on viimaste aastatega oluliselt muutunud – kui varem tundus krüpto kiire rikastumise ja kahtlase spekulatsioonivahendina, siis nüüd nähakse selles investeerimisvõimalust ja tehnoloogilist platvormi, ütleb enam kui 10-aastase krüptokogemusega raamatupidamisettevõtte Kidnes OÜ juht Anna Šendik.