Trump andis kuu jagu hingamisaega, Saksa favoriit flirdib paremradikaalidega ja Rootsis jätkuvad plahvatused.
- Donald Trump on alustanud oma ametiaega jõuliste sammudega, ehkki lõplikud motiivid pole päris selged. Foto: AP/Scanpix
Kuni viimase hetkeni polnud selge, kas Mehhiko ja Kanada vastu nüüd tulid tollid või mitte. Lõpuks siiski mitte, ehkki esialgu on vaherahu kõigest märtsini. Ent tollid, mis jäid kehtestamata naabritele, sai kaela Hiina.
Paradoksaalselt on selle kõige juures üha suurem mure, et USA ja Hiina jagavad omavahel maailma ära. Et diilimees Trump, kes rahvusvahelisest koostööst suurt midagi ei pea, loob Xi Jinpingiga tahtlikult või tahtmata kahepooluselise globaalse režiimi — läänepoolkera ameeriklastele, idapoolkera hiinlastele.
Juba praegu tuuritab välisminister Marco Rubio mööda Ameerika mandrit — pühapäeval oli ta Panamas, mille kanali lubas Trump ameeriklastele tagasi võtta —, samal ajal kui Hiina esitab veelgi jõulisemalt oma territoriaalseid nõudmisi Ida-Aasias.
Ehkki Hiinal pole naabrite seas liitlasi, üksnes sõltlased nagu Põhja-Korea või Kambodža, teevad piirkonna väiksemad riigid lõpuks pragmaatilise valiku. Nagu ütles hiljuti Singapuri mõjukas erudiplomaat Bilahari Kausikan: kui Washington sunnib Ida- ja Kagu-Aasia väikeriike sõtta, valivad nad rahu ehk kooseksisteerimise Hiinaga, olgu Peking nii jõuline kui tahes.
Mis rolli mängib selles kõiges Euroopa, arutasid valitsusjuhid esmaspäeval Brüsselis. Ja nagu allpool lähemalt saab lugeda, ka kaubandussõda, mille Wall Street Journal ristis ajaloo idiootseimaks, kogub alles hoogu.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
www.aripaev.ee/uudiskirjad Euroopa kogunes mitteametlikule tippkohtumisele. Euroopa Liidu valitsusjuhid olid esmaspäeval koos Brüsselis, et lahendada akuutseid julgeolekuprobleeme — või vähemasti nende üle mõtteid vahetada.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lahkus koosistumiselt tõdemusega, et euroliit peab järgmise kümne aastaga suunama kaitsesse pool triljonit eurot. Olgu selleks ühislaen, mida ei toeta sisuliselt keegi, fiskaalreeglite lõdvendamine, mille järgimisega ei saa liikmesriigid praegu niikuinii hakkama, või luba Euroopa Investeerimispangal sõjapidamist rahastada, mille perspektiivi on vähemasti Äripäevale pangast üsna ühemõtteliselt välistatud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mure Euroopa Liidu kahaneva konkurentsivõime pärast sunnib tarbijakeskseid ühinemisreegleid ümber vaatama.
Kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel juht Jaanus Tamm usub, et ei sõda ega sõjatööstuse toodangu nõudlus lähemal ajal otsa ei saa. Kusjuures turul laiuv defitsiit võib olla hoopis väiksematele tegijatele võimalus.
Käesoleva sajandi kandvaim poliitiline ideoloogia võib olla rahvuskonservatism, kirjutas hiljuti politoloog Tõnis Saarts. Intervjuus “Äripäeva arvamusliidrile” ütleb ta, et suurimaks vastujõuks kujuneb sellele roheline liikumine.
Kui esmaspäeval pani USA president Donald Trump tollitariifidega nafta hinna tõusma, siis Mehhiko ja Kanada tariifide pausile panek lükkas teisipäeval naftaturu juba langusesse, rääkis Terminal Oil juhatuse liige Alan Vaht.
Freedom24 investeerimisanalüütikud on tuvastanud kuus kvaliteetset ettevõtet, mis tegutsevad kiiresti kasvavatel ja paljutõotavatel turgudel. Nende ettevõtete aktsiad kauplevad praegu selgelt allpool oma õiglast turuväärtust ja pakuvad seetõttu investoritele ainulaadset võimalust. Tugevate põhinäitajate ja kasvava turunõudluse toel võivad nad lähikuudel kogeda märkimisväärset kapitalisatsiooni kasvu.