Veiniturism kogub populaarsust

Muhu saarel veinitalu pidav ja veiniturismi armastav Peke Eloranta, kelle unistus on toota Eesti oma kvaliteetset viinamarjaveini ning rajada Muhu saarele Eesti esimene viinamarjaveini ja -mahla tootev veinitehas, usub, et eestlaste huvi veininduse vastu on suur.

Eloranta on avanud Toompeal Eesti joogikultuurimuuseumi, mida saavad külastada nii firmad kui ka eraisikud, kes tahavad kuulda lugusid veinikultuurist. Möödunud kevadel avas ta Luscher ja Matieseni Muhu veinitalu, mis on Eesti esimene veiniturismitalu ning ühtlasi maailma kõige põhjapoolsem avamaa viinamarjakasvatuse talu, mis tegeleb Pinot Noiri veinisordiga.

“Huvi on üsna suur. Iga päev sõidavad ­autod hoovi ja tullakse imestama ning vaatama, kas taimed ikka kasvavad,” märkis Eloranta naerdes. Ta lisas, et huvi on eestlaste seas olemas ja ka maailmas on veiniturism üks kiiremini kasvavatest turismiharudest. “Olen ka ise veinituristina välismaal Euroopa veinimaju külastanud. Päris paljud istandused tegelevad tänapäeval üle maailma veiniturismindusega ühel või teisel viisil,” märkis ta.

Elorantale on sügava mulje jätnud Hispaania. “Üks koht, mida kindlasti soovitan külastada ja mis ka endale väga sügava mulje on jätnud, on Hispaanias Rioja piirkond,” nentis ta. See on ajalooliselt kuulsaim ja rahvusvaheliselt tuntuim Hispaania veinipiirkond, kust tulevad peamiselt Tempranillo viinamarjast valmistatud tammised, täidlased ja äratuntavalt iseloomuliku maitsega punaveinid, mis on üle maailma ühed hinnatumad.

Portugal kogub veinipiirkonnana populaarsust

Ehkki Eloranta lemmiksihtkohtadeks on Hispaania ja Portugal, saab tema sõnul ka Itaaliast hea veinikogemuse. “Mulle endale meeldib Portugal, sest sealne hinnatase on turistisõbralik ning nad toodavad väga häid veine.” Kuna Portugal on praegu maailma mastaabis veininduses tõusuteel, soovitab ta sihtkohta ka teistele veinihuvilistele. “Rioja piirkond Hispaanias on samuti sihtkoht, kuhu võiks veinisõber minna. Seal on lugematult palju veinimuuseume ja ­-istandusi,” soovitas Eloranta, kelle sõnul saab sealt kindlast nii veini- kui ka gurmee-veini-restoranikogemuse.

Veiniturism tähendab Eloranta sõnul mitte veini joomist, vaid ekskursioone ja ajalootundi. “Minnakse kohale veinimajja, kus tehakse majasisene ekskursioon koos ajalootunniga, siis minnakse edasi viinamarja­istandusse,” kirjeldas Eloranta. “Pärast ekskursiooni lõppu saab degusteerida erinevaid veine ning paljudes kohtades lõpeb päev ka korraliku õhtusöögiga.” “Vein on osa inimkonna ajaloost ja kultuurist,” põhjendas Eloranta, miks tuleks elus vähemalt korra käia veinireisil ja miks tema veiniturismi ning üldse veini nii väga armastab ja ülistab. “Veini tuntakse maailmas tuhandeid aastaid ja see peegeldab iga piirkonna kultuuri sügavuti, samuti nagu toidukultuur. Tänu veinile on võimalik palju teada saada ka ajaloo kohta, seega on veini abil võimalik ühendada kultuur ja elunautlemine.”

Hingejook, millest ei pea purju jääma

Kuna vein on Eloranta jaoks osa kultuurist, usub ta, et paljud veininautlejad ei pea jooki lihtsalt alkoholiks, milles on kraadid sees. “Purjakile jäämine ei ole tänapäeval veini joomise puhul oluline. Seda peegeldab ka see, et paljud veinid on alkoholi poolest aina lahjemad,” märkis ta. “Vein on hingejook. Veiniga kaasnevad sügavad mõtted ja see annab hingele kosutust.”Elorantal kindlat lemmikveini ei ole. Valik sõltub sellest, millises olukorras veini nauditakse. “Suviti valget, roosat ja vahuveini ning talvel tahan rohkem punast.” Ka hind ja päritolu ei mängi tema sõnul rolli. “Hea vein on see, mis maitseb!”

Eloranta hinnangul harrastavad veiniturismi pigem üle 25aastased inimesed, kelle eesmärk pole enam ainult alkoholi tarbida, vaid on elukogemust, et jooki nautida. “Päris noored ei ole veinist väga huvitatud.” Reisifirma Estravel turundusspetsialisti Eliine Rannajõe hinnangul on veinireisid meil veel suhteliselt uus turismi vorm, kuid järjest populaarsem. Rannajõe sõnul on tegemist elamusreisidega, mille vastu tunnevad huvi erinevas vanuses kvaliteetveine au sees pidavad inimesed. “Kui mõne aasta eest käidi põhiliselt Itaalias Toscanas, Prantsusmaal ja Hispaanias, siis praegu on sihtkohtade valik märksa laiem,” sõnas ta, lisades, et Euroopas on populaarseks saanud näiteks Portugal, aga käiakse ka Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Ungaris, Saksamaal, Californias ja mujal.

Rannajõe sõnul pole võimalik öelda, et veinireisidel käiks vaid rikas või eakas turist – veinisõpru on nii noorte kui vanade, meeste kui naiste; keskmise rahakotiga ja jõukate klientide hulgas.Mõned kliendid planeerivad täiesti eraldi veinireisi, teised võtavad seda puhkuse ühe osana, kirjeldas Rannajõe. Olenevalt sihtkohast võivad veinipiirkonnad asuda turismipiirkondadest väljaspool, looduslikult viinamarjaistandusteks sobivamates piirkondades. “Paljudel juhtudel on veiniturism üheks täiendavaks väljundiks sihtkoha avastamisel, kus veiniistandusse sissepõiked vahelduvad losside külastamise ja linnapuhkusega,” rääkis Rannajõe.

Samas lisas ta, et kui tegu on tõsise veinigurmaaniga või külastatakse piirkonda juba mitmendat koda, on vaatamisväärsused ära nähtud ja saab rohkem aega istandustes veeta. “Veiniteed, mis ühendavad omavahel erinevaid viinamarjaistandusi, võivad olla omaette avastamist väärt,” märkis Rannajõe.

Veiniturism ei sõltu aastaajast

“Veiniturism on täpselt nii kallis, kui kalliks klient selle enda jaoks teeb,” märkis reisifirma Estravel turundusspetsialist Eliine Rannajõe.

Hind sõltub majutuse valikust, sihtkohast ja ajast. “Ööbida võib luksuslikus veinimõisas, aga sealsamas veinimõisa kõrval võib leida ka majutuse, mis on mitu korda odavam ja kus lahke pererahvas annab proovida oma erinevate aastakäikude veine ning pakub vahetut suhtlust ja olemist, mis on võib-olla isegi mõnusam kui peatumine uhkes veinimõisas.”

Täpset soovitust, millal ja kuhu veine nautima minna, on Rannajõe sõnul keeruline anda. “Osale meeldib reisida kevadel, kui päike pole veel jõudnud taimestikule liiga teha, kõik on ilus ja värske. Teised sätivad oma reisi just sügisesse viinamarjade valmimise ja veiniteo aega ning käivad ka veinimõisas tööl abiks, näiteks viinamarju trampimas,” kirjeldas ta.Rannajõe sõnul on sellist laadi elamusreisid kultuursel moel silmaringi laiendavad, sest avastatakse nii sihtkoha veini- kui ka toidukultuuri. Naudingut pakuvad nii veini­istandustes viinapuude vahel toimuvad jalutuskäigud kui ka professionaali edasiantavad teadmised veini ajaloost ja selle tootmise protsessist.

Sihtkohtadest saab eristada Uue Maailma veinipiirkondi (California, Austraalia, Tšiili, Lõuna-Aafrika jne) ja Vana Maailma veinimaid nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania. Viimased on reisijatele lähemal ja kättesaadavamad. Rannajõe soovitab lisaks üldtuntud paikadele nagu Toscana külastada näiteks Douro jõe orgu Portugalis või Napa Valleyt Californias