Oravate must hobune Maris Lauri

Reformierakonna otsus valida rahandusministri kandidaadiks Maris Lauri tuli minule üllatusena. See uudis ei tulnud küll kui välk selgest taevast, sest kui esmaspäeva ennelõunal sai teatavaks, et majandusanalüütik ja peaministri nõunik Lauri astus Reformierakonda, oli mitme kolleegi arvates järgmise rahandusministri nimi selge. Vaidlesin neile vastu, sest ei uskunud sellist lahendust Jürgen Ligi Facebooki-skandaalile.

Esimesest üllatusest üle saades küsisin endalt, kas see oli Reformierakonnal hea valik. Sellele on keeruline üheselt vastata. Võib öelda, et Lauri eelistamine näitab Reformierakonna lühikest pinki. Juba teine ministriportfell läheb inimesele, kes pole erakonda kuulunud. Esimene näide oli ekspordi- ja ettevõtlusministriks saanud Anne Sulling.

Varem on Reformierakond järginud põhimõtet, et ministriks saab inimene, kes on teinud tööd riigikogus ja teinud tööd ka selle nimel, et Reformierakond saaks valimistel hea tulemuse. Sulling ja Lauri on Reformierakonna jaoks võõrkehad, kelle erakonnastumise üheks motiiviks on olnud ministriportfelli saamine.

Reformierakonna käitumismustri muutumise üks põhjus on Silver Meikar. Riigikogu fraktsioonis on mitu oravat, kelle tõus rahandusministriks poleks olnud nii üllatav võrreldes Maris Lauriga, näiteks Aivar Sõerd või Arto Aas. Nende ees jäi aga ministrikabineti uks suletuks, sest asendusliikmena oleks siis pääsenud riigikogusse Silver Meikar, kes mõni aasta tagasi tegi avalikuks peaministripartei varjatud rahastamise.

Just poliitiline kogenematus on üks kahest olulisemast vastuargumendist Lauri saamisel rahandusministriks. Tegemist on ametiga, kus ei piisa ainult teoreetilistest teadmistest, vaid peab olema ka oskust poliitiliselt laveerida, oskust viia erinevad huvigrupid kompromissidele.

Teine rahandusministriks pürgiva Lauri nõrk külg või seni kasutamata jäänud võimalus on juhtimiskogemuse puudumine. Näiteks ei teinud ta juhina karjääri Swedbankis, mis on juba Hansapangast alates olnud Eestis üks paremaid talentide leidmise ja kasvatamise organisatsioone.

Rahandusministeerium on aga organisatsioon, mille juhiks saamise eeldused võiksid olla varasem kogemus juhina ja liidriomadused. Mul ei ole mingit kahtlust selles, et Lauri on kompetentne spetsialist, kes saab väga hästi aru, mis majanduses ja rahanduses toimub. Analüütikuna oskab ta lihtsalt ja arusaadavalt majandusprotsesse kirjeldada ja selgitada. Kuid hea spetsialist ei tähenda alati seda, et ollakse ka hea inimeste ja protsesside juhtija.

Võimalik, et ma olen Lauri juhivõimeid ja liidriomadusi hinnates ülekohtune ning kinni Lauri senises tegevuses. Arvestades seda, et ta on mitu kuud töötanud peaminister Taavi Rõivase nõunikuna, siis on Rõivasel palju parem ettekujutus Lauri tegelikest võimetest.

Praegune olukord on ka peaministrile ja Reformierakonnale kõige riskivabam katsetusteks rahandusministeeriumis. Järgmise aasta riigieelarve on valmis, praeguse valitsuse ametiaeg saab ümber märtsis. Seetõttu pole ka vaja karta, et Lauri võib rahandusministrina ebaõnnestuda. Nelja kuu pikkune katseaeg on piisav, et tema liidrioskustest ja karismast aimu saada.

Reformierakonda on põhjust tunnustada, et nad tõid poliitikasse uue tegija ning Laurile rahandusministri portfelli pihku surumisega tekitasid talle hea võimaluse koguda kevadistel valimistel korralik häältesaak. Kui Lauri peaks ministrina või häältemagnetina ebaõnnestuma, siis tõenäoliselt on tal võimalik jätkata oma karjääri uues riigikogus rahandus- või majanduskomisjoni liikmena. Ministriportfelli usaldamine Laurile tagab talle arvatavasti ka piisavalt kõrge koha Reformierakonna valimisnimekirjas, et pääseda uude riigikokku.

Naisi ja ka majandusasjatundjaid on olnud Eesti tipp-poliitikas seni liiga vähe. Eilsest alates on neid üks rohkem. See fakt on Ligi Facebooki-skandaalile hea lahendus.

Kommentaar oli 28.10 eetris Vikerraadio päevakommentaarina.