Võitleme vaesusega ja tõstame palku

Mu sõbrad, Eesti inimesed!

“Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa”, nii ütles Martin Luther ja nii pean ütlema ka mina.

Muidugi võib see tekitada küsimusi, ega ometi pole mu kõne kuidagi seotud valimistega? Absoluutselt on. Millest siis veel peaks rääkima Eesti suurima opositsioonierakonna esimees ja Tallinna linnapea kaks kuud enne valimisi. Kaheldamatult ei oota te minult spordiaasta kokkuvõtet, kuigi Eestil on ka selles valdkonnas üht ja teist tehtud. Nii et siin ma seisan ja teisiti ma muidugi ei saa, kui pean rääkima meid eesootavatest valimistest. Nendest valimistest sõltub, millise kursi võtab Eesti järgmiseks neljaks aastaks ja sealt edasi. Kõige põletavam on küsimus, kas “Kindlalt edasi!”, nagu tahavad paremerakonnad, või “Teeme teisiti!”, nagu tahab keskerakond.

Ma olen hariduselt ajaloolane ja filosoof ja ma alustan ühe meeldetuletusega ajaloost. 2016. aasta 24. jaanuaril saab suure Eesti riigimehe Jaan Poska sünnist 150 aastat. Juba nüüd veebruaris möödub aga 95 aastat tema poolt Tartu rahu allakirjutamisest. Kuidas on Eesti Poska pärandit hoidnud? Vastus on: nii ja naa.

Meil on jälle oma riik ja see on suur asi. Lõpuks ei ole iseseisvast ja vabast Eestist midagi kallimat, mille nimel võidelda. Kui kaob Eesti, on kadunud kõik. Kuid me soovime veel enamat. Me soovime vaba riiki, mis kindlustab meie lastele muretu lapsepõlve ja kus saab väärikalt vananeda. Need on väärtused, mis ühendavad kõiki Eesti inimesi. Meie valijaid, teiste erakondade valijaid, eestlaseid ja venelasi, vanu ja noori.

Kõik tajuvad praegu Eesti haprust. Aga pool sajandit tagasi astusid meie hõimuvennad soomlased Venemaa ülekaaluka võimsusega sõjamasina vastu ja tõestasid, et ka püssitorude arvult suurema vastase võib peatada, kui endal on sisu.

Poska allkirjaga Tartu rahu sõlmis Venemaa ju sellepärast, et hoolimata suurest rahvaarvust ja sõjalisest võimsusest oli end viimseni kaitsma valmistunud Eesti liiga kõva pähkel. Paraku on praegu Eesti eesotsas pikemat aega puudunud Poska tasakaalukas sihikindlus. Seetõttu on lahendamata nii suured kui ka väikesed asjad. Muuhulgas on seni alla kirjutamata piirileping Venemaaga ja olemasolev piir on lastud võssa kasvada, piirivalve laiali saadetud.

Lisaks riigimehele oli Poska ka suur linnajuht. Tallinna linnapea Jaan Poska üks ajalooline verstapost oli 24. august 1913, kui avanes sellesama Estonia teatri eesriie. Kui saaksime täna Poskaga siin maha istuda ja juttu ajada, siis meil oleks, millest rääkida. Mul on hea meel, et tänane Tallinn ei pea üheski asjas Poska ees silmi maha lööma.

Mis on selle edu saladus? Keskerakond teeb Tallinnas paljusid asju Poska moodi. Tavaliselt tasa ja targu, aga kui vaja, siis ka järsemalt. Me tahame ka Eesti riigi tasemel teha paljuski seda, mis jäi Poskal pooleli või mida Päts tegemata jättis. Meie teeme asju teisiti. Me peamegi tegema teisiti, et mitte lõpetada jälle nii, nagu lõpetas Päts Eesti.

Toonase Eesti hukutas demokraatia kadu ja seisak kõikidel elualadel. 1930. aastate Pätsi Eesti vaimsust kannab täna Eestis Reformierakond, kes kutsub astuma kindlalt edasi. Aga kuhu edasi? Veel suurema väljarände suunas? Veel suurema elukalliduse suunas? Edasi sama madalate palkadega? Edasi sama naeruväärsete väikeste pensionidega? Edasi arstiabiga, mille ukse taga looklevad lootusetult pikad järjekorrad? Ei, mitte mingil juhul. Samamoodi jätkates me sellist riiki, nagu soovime, üles ei ehita. Meie eluajal küll mitte. Sellepärast ongi meie sõnum risti vastupidine – teeme teisiti.

Keskerakond on praegu ainus alternatiiv Reformierakonnale. Sest millist alternatiivi kujutavad endast sotsid ja IRL? IRL jagas viimasest neljast aastast kolm aastat valitsusvastutust peaministriparteiga, mistõttu nad on sama palju vastutavad selle seisu eest, kuhu Eesti riik on täna jõudnud.

Mõni ütleks, et IRL on teistest parem rahvusluse poolest? Ärge tehke nalja. Elamislubade afäär ja nende hiljutise käilakuju Krossi rahvusvahelise kuritegevuse mõõtu afäärid tõestavad vastupidist. Pigem esindab IRL täna omaaegsete isamaaliidu ärikate mentaliteeti, kus riigi varadega vusserdamine paistis olevat seda seltskonda peamiselt ühte liitev jõud. Res Publicast sai see vaid nahhaalsust juurde.

Kas sotsid on alternatiiv? Enamikele meist siin saalis meeldivad väga paljud põhimõtted, mida sotsid paberil esindavad. Nad on meie peamine liitlane astmelise tulumaksu küsimuses. Aga midagi pole parata – ajalugu on korduvalt tõestanud, kui läheb valitsuse moodustamiseks,jooksevad nad ikka ja jälle parempoolsete manu ja lasevad end mõne tühise ministrikoha ja muude hüvedega kiirelt sinna üle osta.

Ärge saage minust valesti aru, selles, et sotsid on valitsuses, pole iseenesest midagi halba. Halb on see, et mingeid põhimõttelisi muutusi, mis muudaksid Eesti inimeste elu paremaks, ei tehtud eelmise valitsuse poolt ja ei tehta ka selle vahevalitsuse poolt. Õnneks on lähedal valimised ja see on Eesti rahva võimalus suluseisust välja tulla.

Rääkides valimistest, siis sellest ajast, kui Taavi Rõivas eputas kurikuulsas telereklaamis võõraste hävitajatega oma pea kohal, on Reformierakond üritanud kõigile seletada, et neile on Eesti kaitsmine ja julgeolek põhiküsimus. Selline jutt on muidugi rumalatele, kes lihtsalt ei mäleta, et Reformierakond on kõigile alati püüdnud pähe määrida palgaarmee mõtet.

Nende unelmate sõjavägi oleks olnud väike ja odav ülal pidada, peamiselt kaugetel välismissioonidel käimiseks ja seal spetsiifiliste ülesannete täitmiseks mõeldud armee. Selline armee jätab Eesti kaitseta. Õnneks ei ole oravad suutnud oma plaani veel ellu viia.

Eesti kaitsel seisab ka Eesti Keskerakond. Paljud tänastest keskerakondlastest riskisid oma elu ja tervisega 1990. aastate alguses võitluses taasiseseisvumise nimel. Me ei kõhkleks ka sel korral. Tugev Kaitseliit ja ajateenistusel põhinev reservvägi on Eesti hindamatu tugevus. Teeme neid veelgi paremaks.

Ma tahaksin kõigile meelde tuletada: me oleme Eesti erakond ja ustavad põhiseadusele. Me peame kõik koos oma riigi püsimajäämise eest seisma ja kõigil peab siin olema hea elada. Kedagi ei tohi maha jätta. Meie eesmärk on tugev ja rahvusvaheliselt lugupeetud väikeriik. See ei tähenda, et me oleme alandlikud kellegi ees, kuid me ei kiirusta ka suurematega kaasa jooksma. Tugev selgroog, kaalutletud ja tark välispoliitika on riigi tunnustamise aluseks rahvusvahelisel areenil, mitte teiste sabas sörkimine. Samas ei tohi me kunagi unustada oma põhiseaduslikku kohust teha kõik, et meie riik, rahvas, keel ja kultuur jääks kestma. Me peame selleks palju rohkem pingutama, sest kõik teised jooksevad meiega võidu.

Kui meie oleme valitsuses, siis juhitakse Eestit Tallinnast, mitte Moskvast, Brüsselist või Washingtonist. Me muidugi suhtleme partneritega kogu maailmast, kuid reserveerime endaleõiguse lugupidavalt mitte nõustuda poliitikatega, mis pole Eesti huvides.

Meie riigikaitse peab olema tugev. Vaid ennast kaitsta suutev rahvas on lugupeetud ka teiste seas. Me ei pea olema agressiivsed ja ähvardavad, kuid iga ohustaja peab tunnetama, et meid rünnata oleks väga halb valik. Keskerakonnal on tugeva ja turvalise Eesti plaan ning me kutsume kõiki oma ala spetsialiste meid nõustama, kuidas paremini teha. Keegi ei ole ise kõigis asjades tark, selleks on vaja kogu rahva tuge. Andke meile võimalus ja te üllatute positiivselt. Palju paremini on võimalik. Meie teeme Eestile taaskäivituse. Meie võitleme vireleva kasinuspoliitika vastu. Meie teeme Eesti kõigile Eestimaa rahvastele ja kõigile sotsiaalsetele klassidele, kus kedagi ei jäeta maha. Meiega võidad Sina. Meie teeme teisiti.

Reformierakond kuulutab, et kõik, mis seni on tehtud, on tehtud hästi ja samamoodi tuleb jätkata. Enamik Eesti rahvast nii ei arva. Osa on hääletanud jalgadega ja Eestist lahkunud. Suurem osa on Eestis ja pole kaotanud lootust. Nende lootust Eesti olukorra paranemisele kannab Keskerakond. Reformierakonna senised ideed on pankrotis ja senisel viisil jätkamine tähendaks vaid praeguse stagnatsiooni süvendamist.

Keskerakonna plaan on ära proovitud ja juba töötab nii Tallinnas kui terves Euroopas. Viime selle ellu ka terves Eestis.

Esiteks, kehtestame astmelise tulumaksu. Euroopa viies rikkaimas riigis kehtib astmeline tulumaks. See kehtib ka Euroopa 15 rikkaimas riigis. Meiesugune lame maksustamine kõigile ühtemoodi kehtib Euroopa viies vaeseimas riigis ja Venemaal. Teeme siis teisiti, ärme teemenagu Venemaal.

Maksunduses tuleb Eestil liikuda Euroopa suunas. Meil on heameel, et lõpuks on seda taibanud ka sotsid ja IRL. Keskerakond suudab selle idee Eestis ellu viia. Teeme teisiti. Paremad palgad, mõistlikumad hinnad ja majanduskasv, mida inimesed ootavad, algavad just maksusüsteemi korda tegemisest. Meil ei ole valimisvõidu korral vaja kulutada päevagi, sest meie plaanid on valmis ja ülesanded on teada.

Teiseks, langetame hindu ja võitleme vaesusega. Meil on oma võtmekohad, millele me tugineme võitluses kõrgete hindade ja vaesusega. Tasuta ühistransport tuli, nägi ja võitis Tallinnas. Sellele ei julge avalikult enam vastu astuda isegi Reformierakond. Terves Eestisteeb sama ära aga ainult Keskerakond. Maakonnaliinidel tasuta ühistranspordi hind oleks riigikassale samas järgus Tallinna tasuta ühistranspordiga. See on ainult tahtmise küsimus.

Kuid saagem aru, et eesmärk pole mitte see, et inimesed ei peaks bussipileti eest maksma, vaid ikkagi see, et vähendada vaesust ning anda ka vaevalt ots otsaga kokku tulevatele peredele leevendust. Eestis peab saama töötasu eest ära elada, selleks peavad tõusma palgad ja langema hinnad, mitte nagu praegu, kus palgad seisavad paigal, kuid hinnatõus on märkimisväärne. Et neid, kes pühivad kodumaa tolmu jalgadelt, jääks vähemaks. Samamoodi paigal tammudes me seda ei saavuta, sellepärast ongi vaja uusi ja julgeid ideid.

Kolmandaks, igale perele oma kodu. Väljarännet aitab kindlasti vähendada riiklik toetus elamuehitusele, et tekiks taskukohased üürikorterid, mis võimaldaks inimestel võtta vastu töökohti oma kodumaal. Nii, nagu need kümned arstid ja õed, kes möödunud nädalal said uue korteri Mustamäel.

Tallinnas oleme linnakassast suutnud ehitada üle 5000 eluaseme. Riik on selles tööst kõrvale hoidnud. Valitsuse toega oleks taskukohase elamispinna hulk suurem ja tuhanded meie inimesed ei oleks sunnitud kodumaalt lahkuma ning paljud saaks võimaluse tulla tagasi.

Sotsid räägivad nüüd ka riikliku elamuehituse toetamisest, aga loomulikult ei lase Reformierakond sellel sündida ja jutuks see neil jääbki. Vaja on Keskerakonna jõudu, et midagi päriselt muutuks. Ja Keskerakonnal on selleks vaja oma toetajate tuge.

Neljandaks, uus majanduskasv, mis jõuaks kõigini nii linnas kui maal. Me näeme, kuidas Eesti kaotab energiat, hoogu ja loomingulisust. Inimesed lahkuvad siit peamiselt sellepärast, et ei näe siin perspektiive ja tulevikuväljavaateid.

Euro tulek pidi siia tooma enneolematu välisinvesteeringute voo ja sellega kaasnevad uued töökohad. Hinnatõusud tulid, aga kapital mitte, mistõttu ongi palkade ja hindade suhe väljakannatamatult paigast.

Miks ei näe Eestis seda hoogu ja optimismi, mis haaras meid 90ndatel? Seda sellepärast, et enamik meie riigi tehtavaid otsuseid ei suurenda mitte vabadust, vaid loovad piiranguid. Piirangud tunduvad olevat valitsuse meelest arengumootor. Jah, regulatsioon on vajalik, aga ülereguleerimine viib inimestelt innu. Võib öelda, et muutused ei ole Eestis teretulnud. Kõiksisulised algatused, millega viimastel aastatel on välja tuldud, on saanud vastuseks “ei”.

Probleemid on ilmsed, aga keegi ei tunne vastutust, kui need jäävad lahendamata. Maksureform, väljarände leevendamine ja haldusreform on ainult mõned näited. Kõik need on saanud vastuseks “ei”. Samal ajal aga pannakse ettevõtjatele aina uusi kohustusi. Neil päevil mässavad paljud 1000euroste arvete deklareerimise kohustusega. See on naeruväärne ja piinlik, et meie riigis koheldakse iga ettevõtjat ja tööandjat kui potensiaalset pätti. Meil on vaja keskenduda ekspordiplaanide elluviimisele, mitte firmaautode sõidupäevikute täitmisele – kuidas valitsus sellest aru ei saa, on mõistusevastane.

Räägitakse majanduskasvust, aga ühtegi otsust, mis majandust toetaks, ei tehta. Valituse kinnisideeks on muutuste vältimine ning ainueesmärgiks võimul püsimine. Nii ei saa Eesti edasi minna. Eesti peaks muutuma “ei”-riigist “jah”-riigiks. Vahe keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse ja reformierakondliku Eesti Vabariigi valitsuse vahel on see, et Tallinn julgeb teha suuri otsuseid ja on need ka ellu viinud.

Täna tunnustavad kõik tasuta ühistransporti ja meie suuri investeeringuid olulistesse transpordisõlmedesse. Me oleme teinud valikud ja need on elu edasi viinud. Kuid pange tähele, iga kord on esmalt tulnud võidelda nendega, kes leiavad meie kavades vaid miinuseid ja püüavad meid takistada. Kui me neid kuulaks, ei saaks me midagi teha.

Poliitilised liidrid ei tohi karta kriitikat kui tuld. Nad peavad kartma rohkem seda, et otsustamatus viib probleemide kuhjumiseni, mis ongi Eestis juhtunud. Tallinnas oleme seda vältinud. On selge, et Eesti suurust ja võimalusi arvestades ei ole meil võimalik teha kõike ühe korraga. Me peame tegema tarku valikuid ja seadma prioriteete. Me saame lähtuda oma asukohast ja võimalustest.

Me ei saa olla kõiges tugevad. Eesti peab tegema valikud, kus meil on võimekus ja ressursid, et olla edukas. Ainult nii on võimalik majandust käivitada. Tõstame majanduse üheks prioriteediks tervishoiusektori ning panustame sellesse tõsiselt.

Eestil on kõik eeldused areneda maailmatasemel ravi ja tervishoiu riigiks, kuhu tullakse ravima ja ka teadust tegema nii Põhjamaadest kui ka mujalt Euroopast. Meil on olemas suurepärane Tartu Ülikool, on heal tasemel haiglad ja spaad-sanatooriumid.

Tuleb luua tervishoiu- ja raviklastrid ning suunata riiklik poliitika seda vedama, lisades turunduse ja teavitustöö. Üha pikenev eluiga ja vananev Euroopa rahvastik oleks meie tegevuse toetajateks väga pika aja jooksul.

Mis see meile annab? Palju asju. Esiteks, tulevad arstid ja õed siis siia tagasi. Eesti riik on kaotanud tohutult seetõttu, et meie tervishoiutöötajad on liikunud Skandinaaviasse – Skandinaavia niigi rikkad heaoluriigid on sellest aga palju võitnud. Teiseks, see tähendaks märksa paremaid tervishoiuteenuseid meie enda inimestele. Kolmandaks see teeb lõpu peale pikkadele ravijärjekordadele, mis on vaid tervishoiu alarahastuse tulemus. Arstiabi vajab abi, aga ta võib-olla ka edasimineku tee kogu rahvale.

Me teame, kuidas selliseid püsivaid poliitikamuutusi ellu kutsuda ja ellu viia. Vaadake Tallinnasse. Kui kehtestasime pensionäridele pensionilisa hinnatõusude kompenseerimiseks, siis ähvardasid parempoolsed selle esimesel võimalusel tühistada. Kui tulid võimule, siis ei julgenud nad seda enam teha. Pensionilisa püsib Tallinnas tänaseni. Samuti ei söandaks nad koheselt kehtestada ühistranspordis taas maksulist piletit ja peatada munitsipaalelamuehitust. Nad ainult hirmutavad, muud ei midagi. Pidage meeles, hea poliitika jääb poliitikutest, kes selle algatasid, kauemaks püsima.

Viiendaks, tõstame palku ja pensione. Me peame vastu võtma mitmed põhimõttelised otsused, mis puudutavad inimeste toimetulekut – alampalk on vaja tõsta 1000 euroni ning kohe järgmisel aastal. Pensionireform on vaja läbi viia, mis võrdsustaks pensioniaastad ja tööaastad. Üks tööaasta peab võrduma ühe pensioniaastaga. Ära tuleb teha ka väiksemad, end samuti tähtsad asjad, nagu hambaravihüvitise kehtestamine, mida taotlevad ka sotsid – küll kahjuks ainult valimisreklaamides ja mitte valitsuskabineti istungitel.

Need asjad tuleb teha nüüd, kohe, praegu. Aega oodata ei ole. Mul on küsimus parteidele, kes on valitsuses. Miks te lubate kõike head teha peale valimisi? Teie olete ju praegu võimul, teie võite kohe teha, miks te ei tee? Tehke kohe ära, võtke otsused vastu. Või tunnistage, et see on teie poolt vaid tühi jutt.

Kuuendaks, Keskerakond moodustab valitsuse. Pole saladus, et ränne toimub riigis ja riikide vahel, aga see leiab aset ka parteides. Paljud on nende valimiste eel värvi ja lippu vahetanud. Miks nad seda teevad? Keskerakond kui 14 000 liikmega kõige suurem partei on püüdnud hoida ukse avatuna nii tulijatele kui minejatele – kedagi vägisi partei küljes ei hoita. Need, kes on tahtnud minna, on läinud ja kes on otsustanud tulla, on tulnud. Iga minejaga on meile ennustatud kadu, kuid me ei ole kuhugi kadunud. Me oleme ehitanud erakonna, mis püsib selgetel ideedel ja inimeste toetusel ning seda ei pääse miski kõigutama. Meie laev on kindel, isegi kui vahel on mõni madrus vähem või rohkem pardal.

Meie oleme edasimineku ja muudatuste poolt. Et Eesti poliitikas saaks toimuda muudatus, peab valitsust juhtima Keskerakond. Vaid meil on see jõud, mis paneb jää tegelikult liikuma. Veel üks paremkoalitsioon ei tooks muutust. Kambakas Keskerakonnale pole sel korral mõeldav. Keskerakonna valijad ei lase sel sündida. Ma usun, et me saame selge mandaadi moodustada valitsus ja mõistagi on minu kohus erakonna esimehena seda valitsust juhtida. Kui valija annab selleks rohelise tule, siis pean ka mina minema Toompeale. Selline onminu kohus.

Olen korra juba sama teed läinud, 1990. aasta 3.aprillil ning tervitan nii, nagu siis kõiki, kes tulevad toetama valitsust, mis annab Eestile jälle uue võimaluse. Minu esimese, Rahvarinde valitsuse suurimaks saavutuseks oli Eesti riiklik taasiseseisvus, järgmise, keskerakondliku valitsus eesmärgiks ei ole vähem ega rohkem kui Eesti majanduslik ja ühiskondlik taassünd. Selles, et seda uut võimalust on vaja, pole vähematki kahtlust. Selles, et see on Keskerakonnale jõukohane ülesanne, pole samuti kahtlust.

Eesti peamine saavutus – oma riik – sai võimalikuks tänu Rahvarindele, mille järjepidevust kannab uhkusega Keskerakond. Mis te arvate, kas iseseisvuse taastamine tundus 1980ndate lõpus lihtsalt vormistamise küsimusena? Me võitlesime, me võitsime. Meis on jõudu, et võidelda edasi, võidelda võiduni. Me võitlesime vabaduse nimel ja me võitsime. Nüüd käib võitlus heaolu nimel ja me kavatseme ka siin olla võidukad. Me oleme olnud edukad Tallinnas. Ja me saame olema edukad kogu Eestis. Meil on inimesed, meil on ideed, meil on kindlus, et meil on õigus.

Keskerakond on praegu ainus, kes suudab näidata punast tuld Reformierakonnale. Keskerakond on ainus, kes suudab anda rohelise tule Eesti arengule. Valitava riigikogu volituste ajal, 2018. aastal, möödub 100 aastat Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti „Kõigile Eestimaa Rahwastele“ väljakuulutamisest. Tähistagem seda juubelit väärikalt.

Tammede istutamisest märksa olulisem on tuua Eesti riik ja rahvas välja praegusest raskest olukorrast, kuhu ta on sattunud. Selleks tuleb pöörata Eesti poliitika nägu oma maa ja rahva, meie oma inimeste poole.

Keskerakond on täna ainus erakond, kes tahab ja on suuteline terve Eesti taaskäivitama. Eestil on meiega vedanud ja meil on Eestiga vedanud.

Elagu Keskerakond! Elagu Eesti!

Eesti Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kõne Estonias 22.12.2014