Loen Meelis Mandeli
artiklit ja mõtlen, miks küll aetakse segamini lihtsad asjad. Lihtsad asjad nagu toetuste saajad ning toetuste maksmise süsteemi üle otsustajad.
Põllumajandustoetuste maksmine on põhjus, miks põllumehi siunatakse nende toetuste saamise ja toetamise võrdsete tingimuste nõudmise pärast.
Põllumehe tänapäevased töövahendid on moodsad lääne traktorid ja isegi nutitelefonid, mitte hobuadrad ega eelmise sajandi telegraafisüsteem.
Meelis Mandel veendunud liberaalina leiab, et toetuste maksmine põllumeestele ei ole õige. Olen põllumajanduse mittetoetamisega põhimõtteliselt nõus, aga tingimusel, et seda ei tehta
Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides ja väljaspool ELi. Et see praegu nii pole, on tõsiasi. Eesti põllumehed on selles kõige vähem süüdi. Põllumajandustoetuste vähendamiseks kuni täieliku kaotamiseni on parlamentide ja valitsuste otsustada.
Praegu kehtiva toetuste maksmise korra juures on Eesti põllumajandusele hukutav saada naaberriikide põllumeestest erinevalt vähem toetusi. Et see nii jätkuvalt poleks, andsid põllumehed
üldsusele traktorimeeleavaldusega tulemuslikult märku.