Tallinna tehnoloogiainstituudi loomine paneb aluse teaduspõhisele innovatsioonile. Sünnivad rahvusvaheliselt võimekad ettevõtted, mis tõmbavad käima kogu Eesti majanduse, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
- Mait Raava Foto: Eiko Kink
Tallinna Tehnoloogiainstituudi (Taltechi) idee sündis 2016. aastal, uksed avasime 2019. aastal. Ülikool, kus me enne töötasime, tegi küll edusamme, kuid nende tempo ei rahuldanud meid üldse. Samas olime veendunud, et ainult maailmatasemel ülikoolis saab sündida sellisel tasemel teaduspõhine innovatsioon, mis tekitab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ja suure lisandväärtusega ettevõtteid, mis viivad Eesti kindlalt maailmakaardile. Nagu näiteks Stanfordi ülikool, millest on välja kasvanud Hewlett-Packardi, Cisco, PayPali, Google’i, LinkedIni jpt globaalsete ettevõtete asutajad.
Kõige rohkem saime inspiratsiooni väiksest Caltechist (2015. aastal 2254 üliõpilast), mis valib tingimusteta parimaid maailmas, on interdistsiplinaarne inseneeria ja bioloogia sidumisel. Sealsed inimesed on kõrge eneseusuga, avatud ja ettevõtlikud. Caltechi tuntuim doktorikraadiga lõpetaja on olnud Inteli kaasasutaja Gordon More.
Ainult parimad
Leidsime, et palju tõhusam on alustada tühjalt kohalt parimatest parimatega. Me mõlemad olime sel ajal juba tuntud teadlased ja meil olid head suhted Stanfordi, Caltechi, Cambridge’i jt tippülikoolide kolleegidega. See võimaldas meil värvata maailma parimaid teadlasi. Professorite valikulatiks seadsime tsiteeritavuse ülemise 1% seas ja õpetamise kvaliteedi, mida näitas see, kas nende üliõpilased on asutanud ettevõtte ja on teadusinnovatsiooni tipus.
Meie visioon oli jõuda 50 aastaga maailma 10 parima ülikooli hulka. Kuna nägime Eesti tulevikuvaldkondadena peamiselt ITd ja meditsiinitehnoloogiaid, spetsialiseerusime arvutiteadustele, mikrobioloogiale ja inseneeriale. Meie algatuse usaldusväärsust tõstsid oluliselt USA ja Hiina valitsuste toetatud koostööprogrammid küberturvalisuses ja logistikas. Usalduse saavutamisel oli hindamatu panus meie patroonil ekspresident Toomas H. Ilvesel, kes oskas nutikalt ära kasutada nende riikide geopoliitilisi huvisid ja oma kontakte.
Kuna me kindlustasime tippteadlastele hea maine, interdistsiplinaarse koostöö maailmas oma ala parimatega ja korraliku palga, oli konkurss professorikohale suur. 2018. aastal oli meil 30 õppejõudu ja võtsime vastu 90 üliõpilast. Eelarve oli napp 100 miljonit eurot. 2028. aastal oli meil juba 2000 üliõpilast ja 700 õppejõudu ning eelarve kaks miljardit eurot. Bakalaureuseõppes oli välisüliõpilasi 60%, kraadiõppes 80%. Algkapitali saime tõukefondidest ja suursponsoritelt, edaspidi lisaks ka õppemaksust, grantidest ja ettevõtetelt.
Mõju majandusele ja poliitikale
Praegu on meil 3000 üliõpilast ja 1000 õppejõudu. Eelarve on 3 miljardit eurot. Meil töötab kaks nobelisti (tõsi, nad on preemia saanud enne meile tulekut), kuid nende järelkasvu seas on mitmed nobelistide tasemel teadlased, eriti meditsiinis ja matemaatikas (viimases on samaväärne Fieldsi medal). Meie koostöömaht IT-Globalspace’iga on sel aastal 200 miljonit ja TALCARTiga 100 miljonit eurot, kõigi ettevõtetega kokku on see ligi miljard eurot. Kümme meie inimeste loodud IT- ja meditsiinitehnoloogia ettevõtet on noteeritud NASDAQil. Nii pole ime, et Taltech on ARWU TOPis 50. ülikool, eespool Helsinki ülikoolist, mis on 60. kohal.
Poliitikas on nüüdseks välja kujunenud kaheparteisüsteem. 2019. aasta parlamendivalimiste eel otsustasid parempoolsed ühineda, kuna neil polnud muud värsket ideed. Et innustada valijaid üldse hääletama tulema, asendasid nad nimekirjahääletuse isikuvalimistega. See tõi liberaalidele suure võidu – 75% häältest, ja nad on siiani kindlalt valitsev jõud.
Pärast 2019. aasta valimisi langetasid liberaalid sotsiaalmaksu 20 protsendile ja tulumaksu 10 protsendile. Selle tagajärjel kasvas hüppeliselt kõrgemapalgaliste töökohtade arv ja paranes oluliselt maksulaekumine ning sotsiaal- ja tulumaksutulud kasvasid 2020. aastal 100%.
Eesti on maailmas kindlalt edukate riikide seas, meid tuntakse teaduspõhise innovatsiooni pärast.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.