Eesti kogukonna kohtumispaik - see võiks olla rahvusringhäälingu üks võimalik areng, kirjutab ERRi juhiks kandideeriv Mart Luik.
- Mart Luik Foto: Andres Haabu
Äripäeva juht
Igor Rõtov pakkus välja, et Rahvusringhäälingu võiks viia börsile. Iseenesest põnev, aga teostamatu idee ja seda lihtsal põhjusel. Mis tahes firma börsil noteerimine tekitab aktsionäride püsiva kasumiootuse, see aga ei lähe kokku avalik-õigusliku meedia loomusega. Rahvusringhääling peab küll juhinduma kasulikkusest, aga mitte mõtlema kasumlikult.
Milles Igor Rõtovil on kahtlemata õigus, et iga maksumaksja annab ERRi ülalpidamiseks oma taskust märkimisväärse summa – tänavu 53 eurot. Seetõttu peaksime põhiliselt murdma pead selle üle, mida ERR lisaks seaduses sätestatud peamistele kohustustele saab maksumaksjale kasulikku vastu pakkuda. Püüangi sellele keskenduda ja pakun välja mõned konkreetsed ideed.
President Kersti Kaljulaid pühendas oma aastapäevakõnes palju tähelepanu kogukondliku mõtteviisi tähtsusele ja selle kasvavale rollile. Riik proovib end kokku tõmmata ja kes muu kui kogukond täidaks selle tühiku. ERRil kui meie kõigi meediaorganisatsioonil tuleb suhelda kõikide sihtrühmadega Eestis sõltumata nende suurusest ja selle kohustuse täitmiseks on tal rahva mandaat. Viimast kinnitab ka ERRi väga kõrge usaldusreiting. Kes muu kui Rahvusringhääling võiks sel juhul olla kogukondliku liikumise kommunikatsiooni tuum. Kuidas seda rahva tribüüni rolli täita? Toon mõne näite.
ERRist tehniline platvorm
Kui Kelly Sildaru alustas oma sportlaseteed, polnud tal ühtki tõsiseltvõetavat sponsorit ja kogu areng toimus perekonna fanatismi ja rahakoti arvel. Nüüd X-Mängude mitmekordse võitjana saab valida, keda enda toetajaks võtab. Tuhanded noorsportlased nii edukad pole olnud. Paljud neist lõpetavad enne läbimurret, sest raha saab otsa. Viimane on otseses seoses tähelepanuga. Kui sinust keegi ei kõnele, siis on väga keeruline endale sponsoreid leida. Samas on ERRil tehniline võimekus luua tehniline platvorm, kus kõik Eestis tegutsevad spordialaliidud saaksid oma võitlusi üle kanda ja muid tegevusi kajastada tingimusel, et alaliidud täidavad selle ise sisuga. Võrgumeedia on tinglikult “kummist” ja kõik see mahuks ERRi ära, on tal siis sündmuse kohta 25 või 1000 striimijat.
Näide teisest valdkonnast. Miks ei võiks ERR pakkuda virtuaalse galerii võimalust kõigile muuseumidele, kes seda soovivad, sõltumata suurusest. Suuremad teevad muidugi oma rakenduse, aga kuivõrd teostus maksab omajagu raha, siis pole see kõigile jõukohane. Töötades välja standardse lahenduse, saaks kõigile väiksematele pakkuda seda kuluefektiivselt. ERRi kultuuriportaali osana oleksid sellised virtuaalsed galeriid paljude jaoks esimeseks muuseumikülastuseks.
Eestis on sadu kultuurimälestisi, mis ilma elementaarse remondita hävinevad. Riik seda kõike korda teha ei jõua, kogukond peab appi tulema. Inimesed, kes on valmis oma vaba aega ja energiat rakendama n-ö suurema eesmärgi nimel, on alati olemas. ERRi roll siinkohal võiks olla inspiratsiooni edasikandja ja kogukondade ühendaja. Ja kus on tähelepanu, sinna tekivad ka ressursid.
Tõin küll näiteid ainult kultuuri ja spordivaldkonnast, aga põhimõtteliselt saaks ERR inimesi ja kogukondi inspireerida mistahes valdkonnas. Mõnda väga head asja tehakse praegugi. Jõulutunnelit teavad ilmselt kõik. Aga seda on lihtsalt liiga vähe.
Seotud lood
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Lisatud analüütikute kommentaarid!
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele