Eesti maksusüsteemis on siiani võrreldes paljude teiste riikidega kapitali maksustamist liiga vähe kasutatud. Kapitali maksustamine on aga majanduse arengu seisukohalt neutraalsem kui sotsiaalmaks või aktsiisid. See ei puuduta tootmissisendeid ega vahetult tekkinud kasumit, vaid juba akumuleerunud ja osaliselt majandustegevusest väljunud kasumeid. Eestis on saanud klassikaks lause: „Maksustada tuleb rikas olemist, mitte rikkaks saamist.“ Kapitali maksustamine on selgelt rikas olemise maksustamine. Kinnisvaramaks väljendab seda põhimõtet kõige lihtsamal kombel.
Mõistagi tuleb olla ettevaatlik, pidada silmas kinnisvara omanikku ning tema staatust. Meie idee on maksustada eelkõige kommertskinnisvara. Kinnisvaramaks ei tohi ahistada pensionäre, kes on endale säilitanud omandireformiga tagastatud kodu, või noori peresid, kes on laenuraha eest endale kodu soetanud.
Kodu peab jääma maksuvabaks
Kinnisvaramaks on emotsionaalne teema, millest kõneldes on lihtne tekitada asjatuid hirme. Kodu kui põhiseaduslik õigus peaks pere suurust arvestades olema suures ulatuses kinnisvaramaksust vabastatud, kui ei elata just 500ruutmeetrises häärberis. Piltlikult öeldes: ei ole õiglane ega otstarbekas maksustada Õismäe või Annelinna kortereid. Meie arusaamist mööda võiksid kommertskinnisvara maksustamisel huviorbiidis olla eeskätt büroohooned, hotellid, pangad, kaubanduskeskused Tallinna kesklinnas, mida kaugemal sellest, seda väiksema maksumääraga. See oleks ka regionaalpoliitiline meede.
Kinnisvaramaksu idee detailsemal arendamisel on näiteks kõrghoonete juures otstarbekas arvestada nende kõrgust eeskätt päästevõimekusest lähtuvalt – mida kõrgemad on hooned, seda suuremat päästevõimekust need nõuavad. Siit ka suuremad kulutused riigi jaoks, seega on kinnisvaramaksu juures kõrguskoefitsient igati õigustatud.
Kinnisvaramaksu kaudu on võimalik kaudselt maksustada ka mitteresidentide tulusid, näiteks Vene ettevõtjate kasutuses olevat ning Eestis asuvat kinnisvara. Olles endid meie tulumaksusüsteemiga hästi kurssi viinud, on nad seni igasuguse maksu maksmisest Eestis kõrvale hiilinud. Rahvusvaheline praktika kinnisvara maksustamisel on selline, et maksu tuleb maksta selles riigis, kus kinnisvara asub. Nõnda toob maksusüsteemi korrastamine mitteresidentide siiani maksmata maksud Eestisse ja see juba iseenesest suurendab riigieelarve tulusid ilma Eesti inimeste ja majanduse maksukoormuse suurendamiseta.
Kinnisvaramaksu saab kasutusele võtta ka põllumajanduses ja metsanduses, kui maad või metsad on jäänud mingil põhjusel kasutuseta, need on sööti jäetud või hullemal juhul tekitavad ebamugavusi naaberkinnistutele. Selliste maade maksustamine võiks olla üks mõjutusvahend need taas majanduslikku kasutusse anda. Ideaalis aga võiksid kasutuses olevad põllumajanduse ja metsanduse varad suuresti olla kinnisvaramaksust vabastatud.
Jäägu riiklikuks maksuks