E-arveldamine teeb ettevõtete elu kergemaks. Raamatupidajate töö igavam osa väheneb, tähtsus seevastu suureneb, kirjutab Fiteki tegevjuht Karl-Eric Schneider.
Erasektoris ollakse e-arvetest huvitatud, teadlikkus suureneb ja seda toetab ka e-riigi kuvand. Vastus küsimusele, milleks mulle e-arved, on arvelduste kiiruse märkimisväärne kasv ja sellega kaasnev aja kokkuhoid poolelt tunnilt mõnele minutile. Lisaks arvete kadumise ja ka pettuste vähenemine. Eurodirektiiv sätestab, et käesoleva aasta novembri lõpuks peavad ettevõtted olema valmis riigihangetel e-arvelduseks.
Ilmselt vajab e-arvega saadav aja ja tööjõu kokkuhoid veel settimist, ilmselt ollakse mitmes ettevõttes seda meelt, et mul ju raamatupidaja või raamatupidamisfirma juba olemas, nad saavad tasu ja tehku oma tööd. Ja mugavusel on ka oma roll: meie firma arveldused toimivad, milleks hakata muutma?
Küsimus on suuresti ettevõtja elu kergemaks tegemises. Tahab ta ju saada oma kauba või teenuse eest tasu tähtajaks. Kui mõlemad osapooled saavad näha kõike arvega toimuvat oma telefonist või arvutist mistahes maailma paigas, muutub arveldusprotsess kiiremaks ja teoreetiliselt hakkab kiiremini liikuma ka raha. Lisaks toimingute läbipaistvus: on lihtne näha, millal, kui palju ja kellele me maksma peame.
Vahel tundub, et raamatupidajad ise pelgavad e-arveid, sest need vähendavad nende harjumuspärast käsitööd ning sedakaudu võibolla ka sissetulekut. Meie julgustame raamatupidajaid: teie elu läheb rutiinse käsitöö vähenedes paremaks, saate juurde aega ettevõtte finantsasjadele mõtlemiseks ja teie juhid on tänulikud selle eest, et teate, mis majas rahaasjadega päriselt toimub. Raamatupidajad, te saate omale väikesed finantsdirektori pagunid!
Kindlasti saaksime erasektori e-arvetega arveldamisest rohkem huvituma, kui riik oleks eestvedaja ilma midagi kinni maksmata. Näiteks Taanis on ettevõtete ja riigi vaheline e-arveldus kohustuslik juba aastast 2005. Tähtaega, mil seadus sätestab, et Eesti riigil tööd tegevad ettevõtted saavad tasu kätte vaid e-arvet esitades, on mitu korda edasi lükatud. Loodame, et see saab teoks lähiajal. Euroopa Liidu visioon on, et aastaks 2020 arveldatakse peamiselt masintöödeldavate e-arvetega.
Kui maksuametile hakati ostjapõhiselt deklareerima üle 1000 euroseid arveid, oli see väga hea liigutus. Aga ühe sammu oleks saanud veel astuda: samade andmetega oleks saanud teha ka e-arveid.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.