Puhastame ettevõtluse variisikutest

Plaanitavad muudatused maksukorralduse seaduses aitavad efektiivselt tegeleda turul toimetavate petturite ja võlatekitajatega, kel on seni olnud suurem võimalus variisikute või pahaaimamatute juhatuse liikmete varjus karistamatult tegutseda.

Mõju tegelike juhtide vastutusele võtmisest on kahtlemata tervele ettevõtluskeskkonnale tervendav.

Et arutleda kasu üle ja hinnata, kuhu tegelik mõju uute meetmete rakendamisest ulatub, tuleb esmalt ühtmoodi aru saada probleemist, mille lahendamiseks maksukorralduse seaduse muudatusi on vajalikuks peetud. Kes on see paljuräägitud variisik? Ning milles seisneb vajadus tegelike juhtide vastutusele võtmiseks?

Variisikuteks nimetatakse juhatuse liikmeid, kelle varjus tegelik äriühingu juhtimine teiste isikute poolt toimub. On selleks siis pahaaimamatu pereliige või tuttav või oma identiteeti müünud isik. Tavaliselt puudub variisikutel isiklik vara, mille arvel oleks võlausaldajal võimalik oma võlanõuet realiseerida. Varatu või varatuks tehtud on ka võlgnikuks olev äriühing.

Variisiku olemus iseenesest ettevõtlusse negatiivset tagajärge ei loo – seda täpselt senikaua, kuni variisikut kasutav äriühing täidab oma kohustusi korrektselt.

Probleemid algavad siis, kui sõlmitud kokkuleppeid ei täideta, oodatud raha ei laeku. Kannatajaks võib sealjuures olla nii riik kui ka teine ettevõtja. Tendents on aga, et kui juba petetakse, siis mõlemat.

Vastutuse vältimiseks või juba tekkinud vastutusest vabanemise eesmärgil määratakse juhatusse isikuid, kes tegelikult äriühingu juhtimisest osa ei võta. Halvemal juhul on need isikud võlausaldajale täielikult kättesaamatud.

Meid eristab ettevõtjast selles protsessis märkimisväärne sundtäitmise pädevus ja õigus teha haldusmenetlusi maksuvõla tasumise eest vastutavate kolmandate isikute tuvastamiseks. Viimane neist on äriühingu maksuvõla sissenõudmise igapäevane protsess – vastutusmenetlus.

11 aasta jooksul oleme vastutama pannud enam kui 700 maksuvõla põhjustanud füüsilist isikut kogusummas üle 74 miljoni euro. Kasutame seda meedet olukorras, kus maksuvõla tasumine ettevõtte varade arvel ei ole õnnestunud ja juhatuse liikme tegevus on olnud süüline – raskelt hooletutu või lausa tahtlik.

Oleme kahjuks tihti tuvastanud tegelike juhtide osalust maksuõigusrikkumiste toimepanemisel. Juhatuse liiget see asjaolu ega ka variisikute kasutamine vastutusest ei vabasta, küll aga saame pöörata maksunõude uuest aastast alates ka nende tegelike juhtide vastu, kelle juhendamise all rikkumised toimusid ja kes ise juhatuse liikmena registris konkreetsel perioodil ei olnud.

Oluline erinevus kehtiva korra ja muudatuste vahel on isiku tahtluse tuvastamise eeldus – tegelik juht vastutab vaid tahtliku rikkumise korral. Lihtsustatud menetlusi ei ole. Seadusemuudatused küll kiirendavad otsuste kättesaamist ning amet saab automaatsete otsuste tegemise ja nende e-templiga kinnitamise õiguse, kuid see automatiseeritus ei laiene vastutusmenetlustele.

Tegelike juhtide vastutusele võtmist võimaldava sätte jõustamine vähendab variisikute kasutamise atraktiivsust ja seeläbi pettuste toimepanemist ebaausa maksueelise saamiseks.

Kui võlast vabanemine ja seljataga pettuste toimepanek ei ole enam nii kättesaadav lahendus, langeb ettevõtluses pettuste tegemise tasuvus ja seeläbi ka atraktiivsus. Vastutusmenetlusel on seega arvestatav preventiivne mõju ettevõtluskeskkonna tervisele.

Ettevõtlustegevus jääb siiski aga ettevõtja kätesse ja ettevõtja enda panuseta ei ole võimalik ettevõtjatevahelisi pettustega seotud võlanõudeid täielikult välistada. Skeemitajate tõrjumisega turult ettevõtjate enda poolt kaob võimalus kedagi petta, petturitega lihtsalt ei tehta enam tehinguid.

Oleme saanud kinnitust, et ettevõtjad on valmis samal eesmärgil tegema valikuid ka iseenda õigustes – ettevõtja staatuse saamine ja uue ettevõtte loomine ei pea olema kõikide põhiõigus, vaid ausate ettevõtlike privileeg. Kes on juba petnud, sellel ei peaks olema edasine äritegevus ilma garantiideta võimalik, n-ö uuele peturingile minemine peab olema väga raske. Kui üldse.

Nende ja täiendavate kriteeriumite loomine saab olla ettevõtjate ja riigi hea dialoogi tulemus. Minevikku me muuta ei saa, siin jääb vaid tagajärgedega tegelemine. Mida saame paremini teha, on uusi pettuseid ja võlgnevuste kumuleerumist ära hoida, seda nii maksuvõlgade kui ka eraõiguslike suhete kontekstis.