6 kuu maksuseaduse reeglit tuleb täpsustada, sest see ei ole piisavalt selge ning ei kaitse seetõttu ettevõtete ootusi, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
- Marko Udras. Foto: Gert Kelu
2015. aasta 1. juulil jõustus maksukorralduse seaduses säte, mille kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele jääma vähemalt 6 kuud. Niinimetatud 6 kuu reegel jõudis seadusesse tänu Kaubandus-Tööstuskoja ja ettevõtjate ühispöördumisele ning selle eesmärk oli vältida olukorda, kus riigieelarve tulude suurendamise eesmärgil soovitakse kiirustades muuta maksuseaduseid.
6 kuu reeglist on lubatud teatud juhtudel kõrvale kalduda. Esimene erisus on ette nähtud olukordadeks, kui maksuseaduse muudatusel on maksumaksjale positiivne mõju (nt maksumäära langetamine). Teine erisus on erandjuhtudel: kiiret lahendamist vajavate maksupettustega tegelemine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine.
Teadaolevalt on riik 6 kuu reeglit rikkunud vähemalt ühe korral. See juhtus 2017. aastal, kui vähem kui kaks nädalat enne sotsiaalmaksu määra vähenemist 0,5 protsendi võrra võeti vastu seaduseelnõu, millega jäeti maksulangetus ära. 6 kuu reegli rikkumiseks puudus mõjuv põhjus, sest Eesti ei olnud kriisis ning muudatusel ei olnud maksumaksjate jaoks soodustavat mõju.
Sõnastus on segane
Õiguskantsleri hinnangul tuleb 6 kuu reeglit tõlgendada nii, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele võib asjakohaste põhjenduste olemasolu korral jääda vähem kui 6 kuud ka seletuskirjas loetlemata juhtudel. Halduskohtu otsusest võib järeldada, et valitsuse vahetumisest tingitud maksuseaduse muudatustest võib 6 kuu reeglist kõrvale kalduda.
Kuna praegune sõnastus ei kaitse loodetud kujul ettevõtete ootusi, siis tegi koda Riigikogule ettepaneku lisada seadusesse konkreetsemad juhud, millal on lubatud 6 kuu reeglit rikkuda.
Esiteks võiks see olla lubatud siis, kui muudatusel on maksumaksjale soodne mõju. Teiseks olukord, kus maksuseaduse muudatus ei avalda maksumaksjatele olulist mõju. Kolmandaks: kui Eestis on majanduskriis või keskkond, julgeolekuolukord või finantsstabiilsus on olulisel määral halvenenud. Neljandaks: maksupettustega tegelemine. Muudel juhtudel, näiteks valitsuse vahetamisest tingitud maksuseaduse muudatuse korral, ei oleks enam lubatud 6 kuu reeglist kõrvale kalduda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.