6 kuu maksuseaduse reeglit tuleb täpsustada, sest see ei ole piisavalt selge ning ei kaitse seetõttu ettevõtete ootusi, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.
- Marko Udras. Foto: Gert Kelu
2015. aasta 1. juulil jõustus maksukorralduse seaduses säte, mille kohaselt peab maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ning jõustumise vahele jääma vähemalt 6 kuud. Niinimetatud 6 kuu reegel jõudis seadusesse tänu Kaubandus-Tööstuskoja ja ettevõtjate ühispöördumisele ning selle eesmärk oli vältida olukorda, kus riigieelarve tulude suurendamise eesmärgil soovitakse kiirustades muuta maksuseaduseid.
6 kuu reeglist on lubatud teatud juhtudel kõrvale kalduda. Esimene erisus on ette nähtud olukordadeks, kui maksuseaduse muudatusel on maksumaksjale positiivne mõju (nt maksumäära langetamine). Teine erisus on erandjuhtudel: kiiret lahendamist vajavate maksupettustega tegelemine ning märgatavalt muutunud majandus-, finantsstabiilsus-, keskkonna- või julgeolekuolukorrale reageerimine.
Teadaolevalt on riik 6 kuu reeglit rikkunud vähemalt ühe korral. See juhtus 2017. aastal, kui vähem kui kaks nädalat enne sotsiaalmaksu määra vähenemist 0,5 protsendi võrra võeti vastu seaduseelnõu, millega jäeti maksulangetus ära. 6 kuu reegli rikkumiseks puudus mõjuv põhjus, sest Eesti ei olnud kriisis ning muudatusel ei olnud maksumaksjate jaoks soodustavat mõju.
Sõnastus on segane
Õiguskantsleri hinnangul tuleb 6 kuu reeglit tõlgendada nii, et maksuseaduse või selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele võib asjakohaste põhjenduste olemasolu korral jääda vähem kui 6 kuud ka seletuskirjas loetlemata juhtudel. Halduskohtu otsusest võib järeldada, et valitsuse vahetumisest tingitud maksuseaduse muudatustest võib 6 kuu reeglist kõrvale kalduda.
Kuna praegune sõnastus ei kaitse loodetud kujul ettevõtete ootusi, siis tegi koda Riigikogule ettepaneku lisada seadusesse konkreetsemad juhud, millal on lubatud 6 kuu reeglit rikkuda.
Esiteks võiks see olla lubatud siis, kui muudatusel on maksumaksjale soodne mõju. Teiseks olukord, kus maksuseaduse muudatus ei avalda maksumaksjatele olulist mõju. Kolmandaks: kui Eestis on majanduskriis või keskkond, julgeolekuolukord või finantsstabiilsus on olulisel määral halvenenud. Neljandaks: maksupettustega tegelemine. Muudel juhtudel, näiteks valitsuse vahetamisest tingitud maksuseaduse muudatuse korral, ei oleks enam lubatud 6 kuu reeglist kõrvale kalduda.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.