Uue valitsuse seitse välispoliitilist riski

Eesti jaoks on välispoliitiline keskkond viimastel aastatel järsult halvenenud ning mistahes uut valitsust ootaks ühtviisi ees tõsised probleemid ning vajadus kiiresti uusi sõpru leida.

1. Eesti meediat jälgides tekib mulje, et meie ainus küsimus Euroopa suunal on nende seitsme eestlase nimed, kes valitakse järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu. Hoopis olulisem on asjaolu, et lisaks europarlamendi koosseisu muutumisele vahetuvad tänavu kõigi oluliste Euroopa Liidu institutsioonide juhid alates Euroopa Komisjonist eesotsas Jean-Claude Junckeriga. Seetõttu uus valitsus lihtsalt peab hakkama suhteid oluliste partneritega uuesti üles ehitama.

2. Loodav Keskerakonna-Isamaa-EKRE valitsus on taasiseseisvunud Eesti kõige eurovastasem valitsus. Isamaa vastustas juba praeguses valitsuses ÜRO rändepakti, mis paljude meie oluliste liitlaste jaoks oli märgilise tähendusega valik. Konfliktis Euroopa Komisjoni ja Poola valitsuse vahel demokraatlike põhimõtete pärast valis Isamaa viimase poole.

EKREle on eurovastasus erakonna DNAs, ehkki nad on kopeerinud oma mõttekaaslasi ega nõua enam otsesõnu EList lahkumist, vaid õõnestavad seda taktikalistel kaalutlustel seestpoolt.

Ühe valitsuspartei eurovastasus ja teise euroskepsis tekitab arvestatava võimaluse Eesti pikaaegse europoliitika muutmiseks, mille kohaselt äärealal asuva väikeriigi huvides on võimalikult ühtne ning tegus liit. Kui Keskerakond allub partnerite survele, langeb Eesti autoriteet oluliste partnerriikide ning uute ELi institutsioonide juhtide silmis. Väiksem usaldusväärsus tähendab erinevalt Poolast väikeriigi jaoks märksa väiksemaid võimalusi oma huve kaitsta.

3. Tänavune riigikogu valimistulemus sarnaneb paljude teiste Euroopa riikide parlamendivalimistega, kus rahulolematus kauaaegsete peavoolu erakondadega suurendas toetus populistidele ning äärmuslastele nii paremalt kui ka vasakult. EKRE edu on Euroopas mõistetav, sest nende mõttekaaslased olid hiljuti edukad näiteks Saksamaal ja Rootsis.

Ent erinevalt EKREst ei võetud nende mõttekaaslasi Saksamaal ega Rootsis valitsusvastutust jagama. Eirati poliittehnoloogilist hetkekasu ning lähtuti demokraatlikest väärtustest. Kui Jüri Ratas kogus seni Euroopa Liidu juhtide hulgas eduka eesistumisega kõvasti isiklikku toetuskapitali paljudes pealinnades, siis EKRE valitsusse kaasamisega võib ta mitmete partnerite silmis olulise osa sellest kapitalist maha mängida, samamoodi, nagu ta kaotas suure osa eestlaste lugupidamise.

4. Keerulisemaks muutunud väliskeskkond nõuab asjatundlikke ministreid, aga nii välis- kui ka kaitsepoliitikas on uue valitsuse pink üsna lühike, eriti kui Jüri Luik peab lubadust uude valitsusesse ministriks mitte minna. Siin on selge riskikoht EKRE, kus on sajandi alguses välisministeeriumist lahkuma sunnitud Mart Helme ning mitu endist kibestunud kaitseväe ja piirivalve tippjuhti, kelle otsuseid võimule pääsenuna võib suunata eelkõige kättemaksuhimu. Neimaiha ei muuda kaitse- või välispoliitika põhialuseid, aga võib käivitada sellise kaadrivahetuse, mis halvab mõnes nn EKRE ministeeriumis töövõime.

5. Kõige turvalisem tundub praegu NATO suund, kus hoolimata president Trumpi ettearvamatust käitumisest on USA Euroopa kaitsevõimesse tugevasti panustanud. Ühendkuningriik on senise valitsuse ajal eriti pühendunud Eesti liitlane. Eks näis, kas Trumpini jõuab Eesti valitsuse nimel EKRE soov saada miljard dollarit toetust meie kaitsevõime tugevdamiseks, mis on selges vastuolus Trumpi sooviga vähendada USA rahalist panust NATOs.

6. Huvitav on näha, milliseks kujunevad uue valitsuse suhted Kremliga. Balti riigid on praegu Kremli tähelepanu keskmest selgelt väljas. Teisalt võib arvata, et Kremlile uus Eesti valitsus sobib, sest selle ametisse astumisega kaasnenud polariseerumine on teinud ühiskonna varasemaga võrreldes palju haavatavamaks infooperatsioonidele.

Kindlasti on huvitav, kuidas mõjutab valitsusevastasus EKRE hoiakut Venemaa suhtes. Ühelt poolt ollakse marurahvuslased ja vaenatakse eestivenelasi, teisalt on paljud EKRE mõttekaaslased Euroopas erinevalt peavooluparteidest Kremli suured sõbrad.

7. Eesti maine on juba aastaid olnud väikeriigi kohta ebaharilikult hea, seda nii poliitikute, ettevõtjate kui ka ajakirjanike seas. Uue valitsuse koosseis tekitab meie mainele riske, aga oluline on neid ohumärke välissuhtluses ise mitte võimendada. Las valitsuse tegevus tõestab, kuidas nad tööga väljaspool oma 45 339 km² hakkama saavad või ei saa.