Uus linnuke haridusturul – kes järgmisena?

Suur osa arengust toimub reaalselt igapäevaseid tööülesandeid ja väljakutseid lahendades, kuid suuremate muutuste ja väljakutsete korral ning uuele tasemele jõudmiseks on aeg-ajalt vajalik süsteemsemalt läheneda ja selleks eraldi aega võtta. Võimalusi on palju, haridus- ja koolitusturg on väga kirev alates tasemeõppest ning ettevõttesisesest ja -välisest täiendkoolitusest. Eestis on ettevõtteid, kelle koolituskeskused on väga suured ja õppeprogrammide kestused pikad, näiteks pankadel. Alates aprillist on Eesti haridusmaastikul esimest korda korporatiivne kõrgkool – pioneeriks osutus oodatult tänapäevane kiirelt arenev tehnoloogiaettevõte Cleveron koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga.

Maailmas on olnud koole paljudel ettevõtetel ja seda juba aastakümneid (al 1956 GE), näiteks Apple University, Shell Project Academy, Canon Academy Europe, IKEA The College, Mars University, WalMart Academy ja McDonalds Hamburger University. Tegemist ei ole väikeste täiendkoolitusprogrammidega, vaid institutsioonidega, mille strateegiad varieeruvad üksiku turunduslikuma kõrval (näiteks Philips Lighting University) erinevatest koolituskeskuste ja koolide tüüpidest kuni ülikooli mõõduni välja. Enamasti annavad nad tööle asumiseks vajalikud teadmised – hariduse, seetõttu neid koolidega omavahel võrrelda annabki.

Suurte kõrgkoolidega saab neid võrrelda hariduse näitajate ja mahu poolest, andes mõnikord silmad ette ka Eesti suurimatele ülikoolidele. Näiteks McDonaldsi ülikool avati 1961. aastal ja see on mõeldud töötajaskonna koolitamiseks söögikoha haldamisega seotud küsimustes. Ligi pooled firma keskastmejuhid on koolitatud just selles ülikoolis. Keskmiselt 7500 lõpetajat aastas, neil on kogunenud näiteks rohkem vilistlasi kui TTÜ-l oma 100 aastase ajalooga. McDonaldsi ülikoolil on pea kümmekond kampust üle kogu maailma, sest globaalsetel koolituskeskustel on eeliseid juhuslike ja kohalike koolituste ees. Nad on oma hea kvaliteedi tõttu saanud akrediteeringuid, mis lubavad saadavat 20–30 ainepunkti arvestada traditsioonilistes ülikoolides kraadiõppe diplomi saamisel.

WalMart akadeemia avati hiljuti, 2016. aastal ja selle ajaga on lõpetanud rohkem kui 150 000 poodide järelevaatajat ja osakonnajuhatajat. Ettevõte on rajanud üle 100 akadeemia üksuse ja plaanib seda numbrit kiiresti kasvatada. Apple'i ülikooli õppejõudude hulgas on palju tippülikoolide inimesi (näiteks Harvard, MIT, Stanford, Yale). Marsi ülikoolis on teooria ja mentorite kõrval rõhk praktikal, mis ka tänapäevastel kõrgkoolidel on praktika osa jõudsalt kasvatanud. Korporatiivsetel kõrgkoolidel on oma vahetusprogrammid, ektsellentsuskonkursid ja akrediteerimised.

Miks ettevõtted nii teevad? Põhjuseid on erinevaid, üheks on tarkade spetsialistide nappus. Korporatiivsed ülikoolid sobivad talentide süsteemseks leidmiseks ja arendamiseks, nagu ettevõtted kontaktide kaudu kõrgkoolidega vähesel määral praegugi teevad (näiteks külastused, praktikad, külalisloengud), kuid on peamiselt muudatustega kohanemiseks. Spetsialistide nappuse osas Eesti maailmast ei erine, valdkonniti vajadused erinevad, näiteks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu poolt hinnatud IT-spetsialistide vajakajäävus aastas on enamasti olnud 4000–7000 vahel.

Ettevõtetel on korporatiivseid kõrgkoole siiski raske ise luua, nende põhitegevusala on mujal ning süsteemse ja kvaliteetse hariduse andmine on spetsiifiline valdkond. Korporatiivsed kõrgkoolid ei anna enamasti kraade, kuid Cleveroni akadeemia lõpetanud eristuvad siin selgelt rakenduskõrghariduse diplomi saamise kaudu. Selliseks ettevõttele süsteemse ja kvaliteetse ning õppuri karjäärile atraktiivseks tasemeks on ettevõttel vajalik leida hea koostööpartner, mis suudab haridus- ja tööturul kontrollitud ja hinnatud kogemusi hariduse andmisel kaasata.