Elektridefitsiidist päästab üks lahendus

Tänavune aasta tuleb esimene pärast 1959. aastat, kus Eesti on elektri importija. Liitume oma naabrite Läti ja Leeduga, kelle defitsiit mullu oli 10 TWh, ja Soomega, kes oli miinuses kaks korda suuremas mahus. Defitsiidiga tõusevad hinnad, aga paraku kasvama hakkab ka ebakindlus elektriga varustuskindluse tagamisest.

Eesti on suurelt võitnud enam kui 100 aastast põlevkivi kasutamisest energeetikas ning seda kirjeldab hästi värske raamat "100 aastat Eesti energeetikat". Samas saab sel sajandil põlevkivi aeg ümber, nagu saab ilmselt lähikümnenditel ümber ka teiste fossiilkütuste ajastu. Euroopa Liidu 2050. aasta eesmärki 80% süsinikdioksiidi heitme vähendamist pole võimalik täita teisiti, kui lõpetades igasugune elektri tootmiseks põletamine ning poole võrra vähendada transpordis vedelkütuste põletamist.

Kliimamuutused on reaalsed nii kuumalainete, korallriffide suremise, igikeltsa kui ka liustike sulamise tõttu. Tagajärjed on süvenevad ning paraku jätkuvalt kasvab CO₂ sisaldus atmosfääris. Euroopas tasub silmas pidada, et oleme üks suurimaid fossiilkütuste importijaid ning peamine riik, kuhu lähevad eurooplaste miljardid eurod kivisöe, nafta ja gaasi eest, on Venemaa. Fossiilkütuste põletamise asendamine puhta energiaga on hea nii keskkonnale kui ka Euroopa sõltumatusele ja majandusele.

Paraku on Euroopa energiapoliitika dogmaatiliselt taastuvenergia usku. Hea, et on tunnistatud viga biokütuste liiga pimedas sunduses, sest tagajärg oli rapsiõli ja teravilja energiat raiskav põletamine ning palmiõli tootmiseks Aasia vihmametsade hävitamine.

Tõepoolest on tänu suurtele tootmistoetustele saavutatud Saksamaal ja Taanis edu taastuvenergia mahtude kasvatamisel, kuid pole juhuslik, et just neis kahes riigis on Euroopa tarbijate elektrihinnad kõige kõrgemad. Samuti pole juhuslik, et muutliku tuuleenergia stabiliseerimiseks rajavad Saksamaa ettevõtted koos Gazpromiga Nord Stream 2 toru, mille maagaas on hädavajalik tuuleenergia värdvend.

Kaheldav, kas kõik liikmesriigid on nii jõukad, et miljardite eurodega kümneid aastaid tootmist subsideerida. Üksikuid tuuleprojekte planeeritakse ka toetusteta, kuid ületamatu tuuleenergia probleem on, et tuul puhub vaid 30% ajast piisava tugevusega, et tõhusalt toota elektrit, ning kuna tuul on väga muutlik, ei taga see varustuskindlust. 2018. aastal oli Eesti tuulikute tegelik koormusfaktor 28% ning varieeruvus 90% võimsusest tundide jooksul.

Praeguseks on selge, et eesmärk 50% elektri tootmine taastuvenergiast ei ole Eestis realistilikult saavutatav, kui tegelik tase 2018. aastal oli 17,5%. Kindlasti on taastuvenergial oma roll süsinikuheitmeteta energeetikas, kuid praktikas tähendab see sarnast valikut, kui Gerhard Schröder, Angela Merkel ja Vladimir Putin tegid Saksamaale – massiivne Venemaa gaasi import tuuleenergia stabiliseerimiseks. Kas oleks tõesti talupojatarkus ühendada Eesti lahti Venemaa elektrisüsteemist selleks, et tekitada uus sõltuvus Vene gaasi põletamisest?

Soome ja Rootsi peamine süsinikheitmeteta elektrienergia tootmine on tuumaenergia. Need riigid tegid 1970. aastatel õiged panused. Soome on ainus lääneriik, kus rajatakse riiklike toetusteta erakapitaliga kaht (!) uut tuumajaama. Eriti viimane Fennovoima projekti investeerimisotsus planeeritava elektri hinnaga 50 €/MWh aastateks 2028–2088 annab parima miljardite eurode eest võetud turusignaali selle kohta, mis on konkurentsivõimeline toetusteta energeetika.

Rootsis suletakse järgmise aasta lõpuks kaks vanimat Ringhalli reaktorit ning Saksamaal samal ajal sisepoliitilistel põhjustel kaheksa tuumareaktorit. Lähiaastail sulgevad Taani, Soome, Rootsi ja Saksamaa söeelektrijaamu ning Norra ehitab võimsaid ülekandeliine Suurbritanniasse, kus samuti on elektri defitsiit ja hinnad kõrgemad kui NordPoolis.

Balti riikide ja Soome defitsiiti seni katnud Rootsi ja Norra elekter hakkab liikuma lääne ja lõuna suunas. 2025. aastal toimub Balti riikide desünkroniseerimine Loode-Venemaa elektrisüsteemist, millega lõpeb sealt ka Läti ja Leedu elektri import mahus 10 TWh. Samas elektri roll energeetikas nii küttes kui ka transpordis pigem suureneb kui väheneb.

Need faktorid kõik tähendavad, et päris kindel on elektri hinna tõus, nagu see 2018.–2019. aastal juba on toimunud. Paraku võib eriti pärast 2025 aastat ette tulla olukordi, eriti talviste külmade tuulevaesete kõrgrõhkkondade ajal, kui elektrit kõikidele tarbijatele ei jagu. See on risk kõigile ettevõtetele, kes soovivad täita enda klientide tellimusi tähtaegselt, ja hotellidele, kes ei soovi enda kliente majutada suletud liftides.

Praegu arendatakse Ameerika Ühendriikide 1960. aastate mahukate testprogrammide põhjal neljanda põlvkonna sulasoolareaktoreid, mis pakuvad mitut olulist lahendust. Üks on madalrõhulisus, mis tagab oluliselt suurema ohutuse ja samas väiksema investeeringukulu kui surveveereaktoritel. Teiseks on soojuskandja vee asemel sulasool, mis ei saa põhjustada auru- ega vesinikuplahvatust, nagu veereaktori puhul.

Tootmise omahinna eesmärk on 45 €/MWh ja seda juhitavalt, sest sulasoola on võimalik salvestada suurel määral soojusenergiat ja suunata see elektri tootmiseks aurugeneraatorisse vastavalt turu nõudlusele. Väiksed moodulreaktorid on võimsusega alla 300 MW Eestile sobiva võimsusega ning nende ehitusluba taotletakse USAs ja Kanadas juba lähema viie aasta jooksul.

Kindlasti on palju vastuseta küsimusi, kuid vaadates soomlaste eeskuju, siis kui oleme piisavalt targad ja suudame teha koostööd, on kaasaegne tuumaenergia tõsine kõrgtehnoloogiline võimalus tagada süsiniku- ja subsiidiumivaba elektri tootmine sajanditeks. Käesoleva aasta lõpuks püüab Fermi Energia enda seitsme uurimispartneriga Eestist, Soomest ja Belgiast saada teostatavusanalüüsist vastused paljudele küsimustele ning tutvustame seda aasta lõpus ka avalikult.

Lähima kümne aastaga saab põlevkivist elektri tootmine minevikuks ning tuleb tunnistada fakti, et tuul ei puhu kogu aeg. Seega tuleb lähiaastatel kaaluda tõsiselt kõiki Eesti energiajulgeolekut ja energiamuutust tagavaid võimalusi, sealhulgas väikseid moodulreaktoreid. Tänan kõiki Eesti ettevõtjaid, kes toetavad tuumaenergia arendamist Eestis ning mõistavad, et energiavarustuskindlus on liiga tõsine teema, et uskuda udujuttu tuuleenergiast ja defitsiidis naabrite tagatavast varustuskindlusest.