Jah, riik peaks laenu võtma ja infrastruktuuri välja ehitama. Kui riik jõuab oma laenu teenindada, siis pole vaja sisuliselt mingit piirangut laenujäägile, kirjutab Tartu Ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg vastuseks Äripäeva küsitlusele.
- Viktor Trasberg. Foto: Väinu Rozental
Seni on viimase 30 aastaga ehitatud keskmiselt üks kilomeeter kiirteid aastas, seega läheks samamoodi jätkates veel 500 aastat. Teede puhul PPP Eestisse ei sobi, sest sellised projektid eeldavad, et erakapital haldab objekti iga päev (säästes sellega riiki sellega tegelemast), kogub selle pealt tasu (näiteks sillad või kiirteed), aga ühiskond saab teenust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi ettevõtja seisukohalt tuleb Eesti peamiste maanteede võimalikult kiiret neljarajaliseks ehitamist igal juhul toetada, varitseb erasektori kaasamisel ka ohtlikke riske, hoiatab Circle K Eesti ASi peadirektor Kai Realo vastuses Äripäeva arvamusliidrite ja juhtide küsitlusele.
PPP puhul läheb projekt üldjuhul kallimaks, kuid see annab eelise kiiruses ja mahtudes, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni esimees, endine rahandusminister Sven Sester (Isamaa) vastuses Äripäeva arvamusliidrite ja juhtide küsitlusele.
Toetan igati riigi tähtsaimate maanteede ehitamist neljarajaliseks, sest sel on mitu positiivset mõõdet, ütleb vandeadvokaat Jüri Raidla vastuses Äripäeva juhtide ja arvamusliidrite küsitlusele.
Probleem ei ole niivõrd selles, kas projekti finantseerida PPP-skeemi või laenu abil, kuivõrd konsensuse puuduses neid projekte ka päriselt ellu viia, leiab Merko Ehitus Eesti nõukogu esimees Andres Trink vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.