Peaksime küsima, milliseid võimalusi palganumbrite avalikustamine loob, sest läbipaistvama organisatsioonikultuuri poole liikudes sellest pääsu pole, kirjutab CV-Online'i turundusjuht Maris Viires.

- Maris Viires.
- Foto: Tiit Tamme
Kohati tundub, et Eesti inimene on harjunud vaikselt sisisema, rusikanukke taskus punaseks hõõruma ning valust hoolimata ütlema, et kõik on norm. Valgete hammastega naeratuse taga on tegelikkuses murekoormat täis seljakott, mille kandja otsib oma mure mahalaadimise võimalust. See võib selgitada, miks CV-Online'i kandideerimisteemalisele küsitlusele vastas vähem kui viie päevaga 900 inimest. Küsitlused on endiselt hea võimalus enda organismi puhastada ja loota, et järsku ka oma juht juhtub kuulma või lugema, või kui ei midagi enamat, hakkab vähemalt veidi kergem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva meelest võiks nii finantsinspektsioon kui Tallinna börs selgelt välja öelda, et börsifirmade juhtide palgad peavad olema avalikud.
Palgalõhet aitab vähendada palkade avalikustamine ja elektrooniliste tööpäevikute kasutamine, leiab advokaat Mari Agarmaa (IRL).
Eestis tasuks eeskuju võtta Soomest, kus juba aastaid on avalikud kõigi inimeste maksustatud tulud.
Kui 1995. aastal ostis Kaubamaja Tartu ja Tallinna kaubamajad, saadi koos varaga kaasa ka Lasnamäel asuv tühi angaar. Selle asemel, et näha selles pelgalt kinnisvaraprobleemi, nägid visionäärid võimalust. Just sellest angaarihoonest sai alguse Selver – Eesti üks edukamaid jaekette, mille lugu on olnud ühtaegu sihikindel ja julge.