Kriitilises olukorras peab mõtlema iga organisatsioon, mis on tema roll ühiskonnas või äris, ning sellele ka keskenduma, kirjutab mitme kriisi kogemusega juht Meelis Luht Äripäeva essees.

- Meelis Luht.
- Foto: Erakogu
Me kõik teame, kuidas see asi lõpeb. Mõne aasta pärast, ehk pärast 2023. aasta räsivat talve, ohkame kergendatult, „koroona“ viitab pigem mõnusale seltskonnamängule, praegune kriis hakkab ununema ning asutume jälle kiirustades uue poole. Nii on see olnud, nii ka jääb. Inimeste püüe parema elu poole on meid kõiki alati tiivustanud ja tegelikult pole ju mitte kunagi varem olnud nii hea kui praegu, kui mõned kriisid välja arvata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kriisides kipume tegelema detailidega, kuid kriisi edukaks läbimiseks on kõigepealt vaja ära teha suured otsused, kirjutab seitsme kriisi kogemusega tippjuht Meelis Milder.
Majanduskriisidega kohanemisel on olnud edukamad need ettevõtted, kes on säilitanud usalduse ning tegutsenud läbimõeldult ja otsustavalt, kirjutab Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant Mait Raava Äripäeva essees.
Värske Freedom24 analüüs toob välja, et Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – investorid jälgivad aktiivselt globaalseid trende tehisintellekti, tehnoloogia ja krüptovaluutade vallas, kuid samas avalduvad neil selged rahvuslikud eelistused ja erinevad investeerimisstrateegiad. Eesti investorid paistavad silma lähenemisega, mida iseloomustab eklektilisus ja kõrge risk, samal ajal näitavad nende Balti naabrid vastandlikke tendentse spekulatiivsete ja tasakaalukamate strateegiate suunas.