Äsja ühise vaenlase, koroonaviirusega, võidelnud riikidest saavad pea jälle võistlejad ning meie valitsus ei saa enam riskivabalt spikerdada, saateks peaministri ümmargune ja libe avalik suhtlus, kirjutab ASi Hekotek juhatuse esimees Heiki Einpaul vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- Heiki Einpaul. Foto: Andras Kralla
Meie valitsuse tegevus viiruse tõrjumisel oli väga hea. Aga ega see keeruline ka ei olnud, sest meie naabrid olid kogu tegevuse ette näidanud. Nagu koolis kontrolltöö naabrilt mahakirjutamine. Ja pinginaaber ei olnud kade ka, näitas hea meelega, mida kirjutab. Eriolukorra väljakuulutamise hetkel polnud mingit riski, et ainult väikese Eesti majandus korraliku kabjahoobi saab.
Otsus, et kogu Lombardia kinni pandi, oli teedrajav. Tegijatele tõeliselt keeruline ja riskantne. Eestil vedas, et meie riigijuhid ei pidanud vastavate otsuste tegemiseks enam ootama viiruse levikus Itaaliaga võrreldava kriitilise seisuni, vaid lahendused oli juba kõik ette näidatud.
Äripäev küsis enam kui 350 Eesti arvamusliidrilt, ettevõtjalt ja juhilt: “Millise hinde panete Eesti valitsusele eriolukorra juhtimisel? Kas riigi sekkumine majandusse on olnud liiga nõrk või liiga tugev? Milliseks kujuneb uus normaalsus?"
Karantiiniaegse kommunikatsiooni hindan ka heaks. Selles on suur osa, et ainukene infojagaja ei olnud meie ümmargune ja libe peaminister. Mis edasi – nüüd alles keeruliseks läheb! Nüüd on riigid kõik jälle konkurendid ja pinginaaber enam spikerdamiseks hea meelega oma tööd ei näita.
Seotud lood
Paljud ettevõtjad peaksid praegu ajusid ragistama, et endale hoopis uus nišš leida, uus strateegia välja töötada – just strateegia, mitte taktika, kirjutab kirjanik Mihkel Mutt vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Valitsus andis eriolukorras maksimumi, oluline on aga mõista, et majandus oli ka ilma koroonaviiruseta kohe-kohe sisenemas kõigi aegade suurimasse kriisi, kirjutab ASi Tavid suuromanik ja nõukogu esimees Alar Tamming vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”