Riigiabi on saanud koroonapandeemias uue mõõtme – kõik tahavad kas riigiabi anda, seda saada või muretsevad, et nende konkurent saab riigiabi ebaõiglaselt palju. Euroopa Parlamendi riigiabi aruande valguses arutleb advokaadibüroo TGS Baltic riigiabi- ja konkurentsiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Triinu Järviste selle üle, ega Eesti selles raha jagamise virvarris ei unusta ära riigiabi jagamise algset eesmärki.
- Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Triinu Järviste Foto: Erakogu
Alates Estonian Airi saagast on riigiabi nii ettevõtjate kui ka riigiorganite seas veidi hirmu tekitav termin. Nimelt ei pruugi riigiabi endast kujutada üksnes rahapatakat kätte, vaid ka mistahes muud kaudset meedet, mis annab mõnele ettevõtjale võrreldes konkurentidega mingi valikulise majandusliku eelise. Seepärast kahtlustatakse, kas mingid riigi tegevused konkurentide suhtes – näiteks laenude jagamine soodustingimustel, aktsiakapitali sissemaksed või kinnistute võõrandamine või kasutusele andmine – on ikka JOKK või on tegu varjatud riigiabiga. Riigiasutused ja -ettevõtjad aga soovivad kindlad olla, et nende tegevus täidab kõiki Euroopa Liidu riigiabi reegleid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon kiitis täna heaks 2 miljoni euro suuruse kava, millega toetatakse Eestis kultuuriürituste ja konverentside korraldajaid koroonaviiruse puhangu ajal. Meede kiideti heaks riigiabi ajutise raamistiku alusel.
Läti valitsus otsustas investeerida AirBalticusse 90 miljonit eurot, teatas transpordiminister Tālis Linkaits eile pärast valitsuse istungit ajakirjanikele, vahendab Dienas Bizness.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.