Eesti arengu suurim pidur on jätkuvalt inimeste defitsiit. Nutika ja järjepideva poliitikaga on võimalik siinse tööjõu hulka oluliselt suurendada ka nii, et sünnipäraste Eesti kodanike huvid oleks jätkuvalt kaitstud, kirjutab Technopolis Ülemiste juhatuse esimees ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Gert Jostov arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
- Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov Foto: Karli Saul
Eesti ei ole enam nõrk, vaene ja üksik, vaid tõestanud ennast enesekindla ja hästi arenenud riigina, millel on tugev majandus ning kindlad liitlased. Ent ükskõik, millisest otsast lähened – Eestis ei jagu ei tööjõudu ega tarbijaid. Isegi siis, kui rahvastik uuesti suureneb ja vananemine peatub, ei ole olemasolev inimeste hulk pikas perspektiivis piisav selleks, et hoida Eesti elujärge ja konkurentsivõimet praeguseks saavutatud positsioonil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Raie käigus saab puid mõõta ja seda mõõtmist kontrollida. Tehes seda e-riigile kohaselt, korrastame metsamajanduse ja aitame edasi emotsioonidesse takerduvat metsadebatti, kirjutab keskkonnateadlane ja ettevõtja Jüri Järvis arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.