Meie riigijuhtide võimuses on teha ühe põlvkonna jooksul eestlastest üks maailma jõukamaid rahvaid, ent valitsus ja parlamendierakonnad täidavad meedia- ja debatiruumi täna müra, õukonnaintriigide või seitsmenda järgu teemadega, kirjutab Parempoolsete juht Lavly Perling.
- Parempoolsete erakonna juht Lavly Perling. Foto: Liis Treimann
Küsimus avalikus ruumis või kommunikatsioonis – need ongi teemad, millega valitsus tegeleb. Seda ajal, kui kogu fookus tuleks hoida ainult ühel teemal, näidates üles otsustavust ja riigimehelikkust: see on majandus, täpsemalt – kuidas kriis majanduskasvuks pöörata.
Jõukuse kasvamiseks peame meie siin arenema pikaajaliselt ja kordades kiiremini kui vana maailma riigid. Täna on Eesti arengutempo isegi oma lähematest naabritest aeglasem, kuigi saaks tausta, senist edulugu ja maailmas levinud narratiivi silmas pidades olla Uue-Põhjala kiireim.
Inimeste jõukuse ehk majapidamiste netovara väärtuse võrdluses jääb Eesti Soomest kaks korda ning Rootsist ja Taanist üle nelja korra maha. Jõukuse kasvu eeldus on tugev ja kasvav majandus ning selleks keskkonna loomine on valitsuse kätes.
Kärpida, jah, aga ainult sellest ei piisa
Eesti majanduslangus on Euroopa sügavaim ja seda pool aastat järjest. Majandususalduse indeks on langenud 2009. aasta majanduskriisi ja koroonapiirangute kõrgaja tasemele. Tööstusettevõtete toodang vähenes aasta võrdluses 15%. Eksport kahanes aastaga jooksevhindades 15% ja import 13%. Ettevõtted on kaotanud konkurentsivõimes, pankrottide arv on kasvuteel ja inimesed kaotavad töö.
Seotud lood
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes eelmise aasta sama ajaga tänavu teises kvartalis 2,9%, teatas statistikaamet.
Majanduslangus on praeguseks nii sügav, et majandus vajaks riigieelarvest suuremat turgutust või välisturgude imetabast taastumist, hetkel ei paista üht ega teist.
Viimase kuu jooksul on tulnud mitu uudist Eesti riigireitingute halvenemise kohta: Fitch alandas ning Standard ja Poor’s jättis samaks, kuid muutis väljavaate negatiivseks. Mida need uudised tähendavad ja kuidas neile reageerida, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Kulusid kärpimata riigi rahandust korda ei saa.
Maksutõusud on eelarves üksnes pool rehkendust. Ühiskond nõuab rehkenduse teist poolt – riigi kulude kokkuhoidu, kirjutab riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Marek Reinaas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.