Kuigi paljudel Eesti saeveskitel ja puitmajade tootjatel on Skandinaavia turu kokkukuivamise tõttu keerulised ajad, on ekspordiriske hajutanud puidutöösturid paremas olukorras, kirjutab puidusektori ettevõtjaid nõustav Advokaadibüroo KPMG Law juhtivpartner Karin Oras.
- Karin Oras. Foto: Jake Farra
Tänavu teises kvartalis kahanesid Eesti suuremate puidutööstusettevõtete käibed 30–40 protsenti, kuid neile järgnes firmasid, mis suutsid käivet sama palju kasvatada. Eesti puidutööstuse 2022. aasta koondkäive oli 3,6 miljardit eurot, kasvades võrreldes 2021. aastaga 16,1 protsenti. Koondkasum suurenes mullu vaid 4,1 protsenti, samas kui 2020. aastal oli kasv 72,2 protsenti ja aasta varem 110,7 protsenti.
Seotud lood
Suur intervjuu aasta töösturi nominendiga
Aasta töösturi nominendi Raul Kirjaneni sõnul on praegu puidusektoris kolm kriisi korraga: turgudel on väga raske, riik oma regulatsioonidega on sektori rahvusvahelisest konkurentsist välja tagurdanud ja tegelikult puudub ka selge arusaam, kuidas ja kuhu edasi.
Riik ja valitsus peavad olema majanduses aktiivsed mitte tõusude, vaid languste ajal, kirjutab puidutööstuse Thermoarena juht ja omanik Vahur Pindma vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kohila Vineeri juht Andres Laht räägib saates "Mets ja majandus", miks on Eesti puidutööstus kriisis ja mida oleks riigil vaja teha, et tööstussektori olukord paraneks.
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.