Riigivalitsemine peaks lähtuma meie inimeste ja ettevõtete huvidest, paraku näitab praktika vastupidist, kirjutab ettevõtja Oleg Gross.
- Ettevõtja Oleg Gross. Foto: Liis Treimann
Mulle tundub, et lisaks objektiivsetele teguritele, nagu Ukraina sõda, Venemaa turu ärakukkumine, Põhjamaade turgude jäätumine ja intressimäärade tõus saeme oma ettevõtluse jalga siin Eesti Vabariigis ka vabatahtlikult ja välise surveta. Antud olukorras tuleks valitsusel maksimaalselt mõelda selle peale, kuidas oma ettevõtteid toetada, mitte karistada meid lisamaksudega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eurodirektiivi toel kergekäeliselt juurutatavad haldustrahvid sunnivad küsima, mis mõte on valitsuse lubadustel, kui ministeeriumid neid juba paari kuu möödudes lihtsalt eiravad, kirjutab advokaadibüroo Sorainen partner, vandeadvokaat Norman Aas.
Küsimus on ainult trahvi suuruses
Aastaid kestnud vaidlused selle üle, kuidas konkurentsiamet peaks või tohiks puhta majanduskeskkonna eest seista, on viinud sinnamaale, kus Euroopa direktiivi ülevõtmisega viivitamise eest ootab riiki kohtutee.
Üüratud trahvid, vähe kaitset
Konkurentsiamet peaks peatselt saama võimu juurde, kuid vastuoluline eelnõu kütab endiselt kirgi, sest kriitikute sõnul ei ole justiitsministeerium varasemale kriitikale vaatamata sisulisi muutuseid teinud.
Miljonitesse ja miljonitesse eurodesse ulatuvad trahvid ning lihtsustatud järelevalve peaks tagama avalikkusele puhtama majanduskeskkonna ning ühtlasi päästma Eesti Euroopa Liidu trahvi eest, loodab justiitsministeerium.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“