Rait Kaarma: neoordoliberalistlik gambiit ehk enne voodi üles ja siis kosmosesse

Tegemist on Lääne tippsaavutustele, nagu heaoluühiskond ja konkurentsimajandus uue hingamise andmisega. Ordoliberalism kombineerib sotsiaalse turumajanduse mudeli aktiivselt ausa konkurentsi eest seisva riikliku regulatsiooniga. Selle põhiliseks ivaks on konkurentsimajanduse ideaali maksimaalne teostamine koos samaaegse heaoluühiskonna kultiveerimisega.

Oluline põhimõte on ka ühiskonda välmivatele institutsioonidele selgete piiritletud rollide ja vastutuste ette nägemine. Läänes on praegu trend suunata keskkonna- ja sotsiaalprobleemide lahendamine osaliselt ettevõtlussektorile (nt ESG juurutamine).

Riigi ja erasektori rollide selge eristamine eeldab ordoliberalismis riigikapitalismi ühest eitamist ja privatiseerimise pooldamist, kuid ka ettevõtjate poolt alampalga ning sotsiaalse turumajandusega leppimist.

Ettevõtjate asi on teha ning teenida kasumit. Täna ei vaidlusta peaaegu keegi, et tarbijate rahuolu, majanduskasvu kiirus ning innovatsioon sõltuvad suuresti toimiva konkurentsi olemasolust.

Eeltoodut ei saavuta riik aga kunagi passiivsusega (kuna kapitalil on tendents koonduda). Eestis on näiteks paari ettevõtja teadliku ja kavala tegevuse tulemusel konkurents mõnes valdkonnas sisuliselt olematu (kinoturg).

Turu kaitsmine tähendab paljuski konkurentsiametile ulatuslikumate õiguste ja vastutuste andmist, aga mitte ainult. Turu partikulaarsuse tagamiseks tuleb mh võrdsustada regulatiivset mängulauda. Keerustuva ühiskonna ja ELi õigusruumi tõttu pole suurem dereguleerimine võimalik, mistõttu on suurtel ning turul domineerivatel ettevõtjatel mastaabiefektist tulenevalt palju lihtsam regulatsioonidega toime tulla.

Seega peab riik iga uue regulatsiooni kehtestamisel kohustuslikus korras tagama kõikidele uue seaduse mõjuvälja jäävatele ettevõtjatele seaduste järgimiseks vajalikud tasuta tööriistad (nt tasuta veebikoolitused ja ühised veebiplatvormid regulatsioonidega hõlpsasti toimetulekuks). Seaduse avaldamisest Riigi Teatajas ei piisa.

Kindlasti on veel viise, kuidas turgu paremini konkurentsile avada. Eesti majandust veab edasi ikka konkurents ja ettevõtjatele selleks võrdsete võimaluste tagamine.

Riik peab tagama võrdsemad tingimused inimeste eneseteostuseks ka väljaspool ettevõtlust. Ei ole juhus, et statistiliselt pidavat kõige lihtsam olema ajalehepoisil miljonäriks saada Taanis, kus liberaalset tööjõuturgu toetab ulatuslik riiklik sotsiaalne tugivõrgustik.

Riigi kohus on tagada kõigile inimestele eneseteostuse võimalus, aga tagatud peab olema talutav elu ka neile, kes ei soovi ennast aktiivselt erasektoris või avalikus sektoris teostada. Ühiskond ei ole taandatav vaid majanduseks ehk kõige olulisem on inimväärikus.

Seega on ka riigi kohustus tagada kõigi juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning tervishoiule ja mahendada konkurentsimajanduse negatiivset mõju mitteettevõtlusele. See kõik toetab ka konkurentsimajandust ja ettevõtlikkust ning sotsiaalset stabiilsust ning on ordoliberalismis omavahel olemsulikult seotud (üks pole edukas teiseta).

Hetkel on trendikas rääkida missioonimajandusest, mis tähendab mõne suure eesmärgi (nt USA Apollo kuumissiooni programm) nimel kogu ühiskonna mobiliseerimist, mis omakorda peaks siis käima tõmbama majanduse ja edendama innovatsiooni.

Suurte eesmärkide seadmisest ei ole pääsu (nt idariikide türannide rünnak Lääne liberaaldemokraatia vastu, kliima soojenemine), aga neid ei ole täna võimalik saavutada hästi toimiva konkurentsimajanduseta ja sotsiaalselt sidusa ühiskonnata.

Täpselt neid aga pakub neoordoliberalism – sotsiaalne turumajandus pluss ühiskonna institutsioonide rolli ja pädevuste ümbermõtestamine ning ajakohastamine. Kuna neoordoliberalism sisaldab elemente nii parem- kui vasakpoolsest poliitikast, siis on Eestis sellisele arengumudelile poliitilist toetust lihtne leida.

Seega tuleb meil enne kosmose vallutamist tööle panna uuesti kapitalism ja seda heaoluühiskonda ohvriks toomata (vastupidi sellele toetudes). Muidu pole meil lõpuks kumbagi. On vaid mälestus realiseerimata jäänud kosmosemissioonidest.