Raul Kirsimäe: teeme digihüppele restardi ja paneme majanduse kasvama

Viimased kaheksa kvartalit on Eesti majandus langenud. Seda on mõjutanud Ukrainas vallandunud sõda, inflatsioon ja kõrged intressid, mis on meie eksportijate jaoks olulistel turgudel nõudluse sügavasse langusesse viinud. Samas ei ole majanduse languse põhjused üheselt seotud ainult meie sihtturgude olukorraga.

Kehvast demograafilisest olukorrast ja inflatsioonist tulenevalt on meie palgakasv olnud väga kiire. Kui üldises inflatsioonilises keskkonnas oli pärast sõja algust mõnevõrra kergem hindasid tõsta, siis tänaseks on selge, et palkade tõstmiseks ja majanduse kasvatamiseks peame ettevõtetes rohkem sisulist väärtust looma ning efektiivsemalt tegutsema. Üheks lahenduseks saab olla tehnoloogiate laiem rakendamine kogu meie majanduses.

Tehnoloogia areng on järjest kiirenenud. Kuigi tehisintellektist on maailmas räägitud juba üle 70 aasta, on just viimase kahe aasta jooksul toimunud märgatav arenguhüpe. Erinevad tehisintellekti lahendused suudavad täna vastata keerukatele küsimustele, kirjutada luuletusi ja luua pilte ning aidata programmeerijatel koodi kirjutada. Lühikese ajaga on tehisintellektist saanud töövahend, mis aitab näiteks teha tööstuses toodangu kvaliteedikontrolli või saata müügipakkumisi klientidele.

Digitaliseerimisega seotud võimalused on samas märksa laiemad, kasvanud arvutusvõimsus ja erinevad uued tehnoloogiad teevad võimalikuks ning taskukohaseks uute lahenduste kasutamise seal, kus see enne võimalik või majanduslikult otstarbekas ei olnud.

2023. aastal Swedbanki poolt läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti tööstuses kõigist protsessidest automatiseeritud 31% ja digitaliseeritud 37%. See tähendab, et meie ettevõtetel on veel palju võimalusi tehnoloogia abil efektiivsemaks muutuda. Ka Euroopa Komisjoni koostatava DESI indeksi (digitaalmajanduse indeks) raporti kohaselt jäävad Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted maha nii andmete kui ka tehisintellekti lahenduste kasutamises. Samas oleme avaliku sektori teenuste digiüleminekul liidriks kogu maailmas, seega võiks meil olla head eeldused uute digitaalsete lahenduste kasutamise kasvatamiseks ettevõtetes.

Üheks piiranguks uute digitaalsete lahenduste ja automatiseerimise elluviimisel on saamas meie inimeste kompetents uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamisel. Võtmesõnaks on baasteadmiste olemasolu digitaalsete lahenduste osas ja julgus neid kasutada.

Meie koolid ja ülikoolid teevad uute tehnoloogiate tutvustamisel ja õppeprogrammidesse viimisel head tööd, millest saab kõige enam osa 14 000–16 000 noort, kes igal aastal tööjõuturule siirduvad, kuid tänasel tööjõuturul ainult sellest ei piisa. Eestis töötab kokku enam kui 690 000 inimest, kellest paljudel on viimasest kooli lõpetamisest möödas enam kui 10 aastat. Baasoskuseid omandamata on paljudel neist keeruline uute tehnoloogiliste arengutega kaasa minna. Vaja on täiendada teadmisi ja teha restart!

Lahenduseks on uue digihüppe programmi alustamine ja elluviimine, mis on suunatud kõigi töötavate inimeste digioskuste arendamisele. Digioskuste koolitamine võiks toimida kahel tasemel: lihtsamate töörollide jaoks piisaks lühemast koolitusest uute tehnoloogiate kasutamise, programmeerimisloogika ja küberturvalisuse põhimõtete alal. Koolituse fookus oleks tehnoloogia võimaluste tutvustamisel ja praktikal, et tekitada huvi ja julgustada inimesi uusi lahendusi kasutama.

Spetsialistide tasemel võiks koolitus olla juba põhjalikum. Lisaks eelnevale tuleks tähelepanu pöörata andmeanalüüsi ja tehisintellekti kasutamise võimalustele, ettevõtete muutuvatele ärimudelitele ning praktikatele, kuidas uusi tehnoloogiaid enda kasuks tööle panna.

Programmi elluviimise tulemuseks võiks olla meie ettevõtetes piisava digioskustega töötajate baasi loomine, et ettevõtted võiksid saavutada uue taseme automatiseerimisel ja digitaliseerimisel, samuti võtta laialdasemalt kasutusele uued tehnoloogiad (sh AI). See aitaks kaasa ettevõtete konkurentsivõime ja kasumlikkuse kasvule ning võimaldaks töötajatel teha oma tööd sisukamalt ja efektiivsemalt.

Esmaseks eesmärgiks võiksime võtta koolitada taoliselt 5% meie tööga hõivatud inimestest (nt 10 000 spetsialisti ja 25 000 lihtsamates töörollides töötavat inimest). Need oleksid inimesed, kes saaksid omandatud oskuste ja positiivse kogemusega olla ettevõtetes uute tehnoloogiate rakendamise eestvedajateks ja muutuste võimaldajateks.

Programmi elluviimine eeldab lahendust rahastuses ja see oleks koht, kus tööandjad ja riik võiksid seljad kokku panna ning kulusid jagada. Ühelt poolt on ettevõtetel huvi oma töötajaid arendada ja koolitada, et ka ise areneda. Teiselt poolt on riik huvitatud konkurentsivõimelise majanduse ja tööturu ülesehitamisest, mis omakorda tagab riigile tulevikus kõrgemad maksulaekumised ja väiksemad kulud töötute üleval pidamisel ja hilisemal koolitamisel.

Eesti on väike riik ja meie suurim väärtus on meie inimesed. Ehk oleks just nüüd õige hetk digihüppeks ja majanduses järgmise käigu sisse panemiseks?