Taavi Alas: teeme maksudega tuju heaks

Makse saab tõsta ka inimesi rõõmustades. Küsite, kuidas? Siin on ettepanekud, mida võivad lugeda ainult otsustajad.

Eestis on viimastel aastatel väga palju räägitud maksutõusudest, mida on riigieelarve täitmiseks vaja. Samas tekitavad need nii ettevõtjates kui tavakodanikes paksu verd, sest keegi pole nõus oma majanduslikku olukorda halvendama.

Probleemi saab leevendada ühe psühholoogiast tuttava võtte abil. Eesti kui IT-riik – teeme selle ära!

Aastaid tagasi pikemalt Põhjamaades elades ja õppides vaatasin sealset elukorraldust lootusrikkalt pealt, et kord saab ka Eestist tõeline Põhjala riik. Ent tihti märkasin kummalist asja. Nimelt tundsid rootslased, norralased, taanlased, isegi soomlased, uhkust selle üle, et nende riigis on kõrged maksud. Sellel ajal ei osanud mõista, kuidas keegi saab nii mõelda. Kuidas saab keegi olla rõõmus kõrgete maksude üle?

Teadupärast valiti hiljuti Eesti kõige rahvalikumaks kirjandustegelaseks Kaval-Ants, kes ei oleks kunagi rõõmus maksude, vaid ainult madalate maksude või maksudest kõrvale hiilimise üle. See on täpne määratlus, sest Rootsi ja teiste Põhjamaade inimeste suhtumiseni on meil veel tükk maad minna.

Kindlasti on võimalik sellele arengule ka tänases maailmaolukorras natuke kaasa aidata. Nagu sai mainitud, siis olid põhjamaalased sageli uhked, aga mitte otseselt makstavate maksude, vaid selle üle, kui palju nad oma riigi arengule selle kaudu kaasa aitavad.

Põhjamaad on seetõttu omapärased, et ehkki seal on ka palju rikkaid inimesi ja maailmakuulsaid brände, mis võib-olla tüssavad oma riigi heaolu nimel teisi riike, on neil suhteliselt vähe sellisel kujul vaeseid nagu Eestis. Üheks põhjuseks, miks lihttöölise palk on seal paljude riikide vaates hea, on suure osa rahva soov olla edumeelne ja samas turgutada oma ego ehk tunda, et „mina olen see hea inimene, kes teeb teistele head, ja tänu kellele on Rootsi (Norra, Taani, ka Soome) nii hea riik“.

Siin peitubki vastus, mida tuleks Eestis teha. Loome sellise toreda programmi, mis näitab, kui palju minu makstavate maksude eest saab Eesti arenguks ära teha. See võiks olla võrreldav palgakalkulaatori või palgad.ee lehel oleva ametite tasude ülevaatega. Ilusal ajal võiks olla tänaval reklaamikampaania.

Sisestan oma brutopalga, kust on näha, kui palju maksan maksudeks ehk Eesti riigi hüvanguks. Siia võiks aga luua näited erinevatest sektoritest, kui palju minu maksude eest head tehakse.

1. Haridusefänn klikib valikule „haridus” ning kalkulaator arvutab, mitu õpetajat saab tema makstud maksude eest aastas palka või mitu vähekindlustatud last saab käia huviringis.

2. Loodusesõber klikib „loodus” või „keskkond” ja näeb, kui kuidas linde või loomi tema maksude eest kaitstakse või ravitakse või kui palju puid raiutud metsa asemele istutatakse.

3. Autofänn klikib „transport” ja vaatab, kui palju tema maksude eest teid saaks ehitada või teeauke parandada – olgu see kas või üks auk.

4. Sotsiaalselt tundlik inimene klikib „pensionärid”, „noored” või „puuetega inimesed” ja näeb, kui palju tema maksude eest saab toetada vanureid, hooldekodude tingimusi vms.

5. Ukraina sõja ja Eesti kaitsevõime pärast muretseja klikib „riigikaitse” ja näeb, kui palju meetreid riigipiiri kaitset või relvastust tema maksude eest saab.

Igal asjal on hind ja nii saaks piltlikult keskmise näitaja välja arvutada küll.

Hiljuti selgus ühest teaduslikust uuringust, et „empaatia on nakkav” ja vaimset tervist parandav. Kui inimene näeb, mida head tema rahaga teha saab, vaatab ta Eestit uue pilguga. Ta näeb oma makse uutes heades rattateedes, kilkavates lastes, heas korras hooldekodudes ja kasvavas metsas. On täiesti võimalik, et nagu Põhjamaades, tahab ta maksta veel rohkem!

Kui tahta inimest veel rohkem psühholoogiliselt mõjutada, siis võiks kõrvale lisada lingi, et „maksa juurde” või „toeta 2 lapse asemel 3 last”. Tänutäheks võiks olla järgmisel aastal mingi väike tulumaksuvabastus või presidendi autogrammiga tänukiri.

Niisiis nõndaviisi, mis muud, kui teeme sellise kalkulaatori valmis ja paneme selle igale poole: maksuameti kodulehele, terviseportaali, panga vm finantsettevõtete kodulehtedele, tänavale reklaamiplakatitele.