Eesti kuulub tõenäoliselt Euroopa viie kõige vähem bürokraatliku riigi hulka, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
- Eestis ei kujuta keegi enam ette paberimägesid, millega Euroopas endiselt asju aetakse. Siiski ei tähenda see, et meil bürokraatiaga asjad korras oleksid. Foto: Meeli Küttim
Pärast ühte eriti õlgu kehitama panevat kogemust siinse asjaajamiskultuuriga sattusin lugema järjekordset arvamusavaldust teemal “vohav bürokraatia Eestis”. Ja vähemalt siit kaugemalt vaadates tekkis... nõutus.
Sest kui on midagi, mis nii siit vaadates või ka kunagist elu Brüsselis meenutades on Eestis muu maailmaga võrreldes üldjuhul hästi, siis just nimelt kiire, lihtne ja mugav asjaajamine. Tõsi, mõne üksiku erandiga.
Kodaniku- ja kliendikeskne lähenemine, kus riik ei kiusa inimest, vaid reeglina hoopis aitab, on midagi, mis mujal maailmas polegi alati nii iseenesestmõistetav. Ajal kui enamik meie teenuseid on digitaliseeritud, e-riik töötab üldjuhul hästi, siis nii siin Vahemere ääres, kui ka mitmel pool mujal Euroopas on asjalood hoopis teised.
Elementaarne ulme
Ühel hiljutisel õhtusöögil sattusime vestlema kohalikuga, kes töötab ühe maailma suurima IT-firma siinses harukontoris. Ehkki tegemist oli pigem noorema põlvkonna ja palju maailma näinud inimesega, siis polnud ta Eesti e-riigist suuremat kuulnud.
Seotud lood
Ei, Vahemere maades ei tehta tööd heal juhul siis, kui tuju tuleb. Ning ei, Eesti eelarve miinuse peamiseks põhjuseks pole avaliku sektori ülepaisunud kulutused. Niisugused pinnapealsed lähenemised võivad avaldada mõju vägagi põhimõttelistele otsustele, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri käis vahepeal kodumaal ning leidis eest kosutavalt vähe autosid, aga ka nn küünarnukitunde selge nappimise.
Euribor? Mis euribor?
Eesti on saanud tänu oma väiksusele kiirelt juurutada mitmeid novaatorlikke lahendusi, ent praegu Lõuna-Euroopas valitsev majanduskasv näitab kätte väikeriigiks olemise varjukülje, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Samal ajal kui Lõuna-Euroopa riigid on agaralt kasutanud Euroopa Liidu fonde tee-ehituseks, on Eesti vähemalt osaliselt selle võimaluste akna maha maganud, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.