Kliimaeesmärkide plaanipärane täitmine Eestis on vajalik, kuid see ei saa toimuda majanduse konkurentsivõime vähendamise hinnaga, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
- “Enamik meie väliskaubandusest on seotud riikidega, kus nõutakse järjest rohkem jätkusuutlikke ja kliimaeesmärke täitvaid kaupu ja teenuseid. Investorid ei ole enam nõus finantseerima keskkonda kahjustavaid tegevusi ning ka Eesti inimesed muutuvad keskkonna teemades aina nõudlikumaks,” kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Andras Kralla
Milliseid muutusi toob Eestis kaasa kliimaeesmärkide täitmine ja rohelisema majanduse poole liikumine? Milline näeb meie majandus nende sammude tulemusena välja 15 aasta pärast?
Keerates ajaratast samavõrra tagasi, mahub 15 aastasse ülemaailmne finantskriis, Euroopa võlakriis, koroonapandeemia, energiahindade järsk tõus koos kiire inflatsiooniga ning kokku juba neli majanduslanguse aastat Eestis. Lisades juurde sõjad ja riikidevahelised konfliktid, populismi ja paremäärmusluse tõusu, on kokkuvõttes olnud ootamatusi ja ebakindlust väga palju.
Isegi mõne aasta peale ette majandusprognoose teha on kaunikestki keeruline. Ajas kaugemale vaadates muutuvad need veelgi ebatäpsemaks. See aga ei tähenda, nagu poleks vaja pikemalt ette vaadata. On ju teada-tuntud mõte, et ka halb plaan on parem kui üldse ilma plaanita tegutseda.
Kaalul on konkurentsivõime
Kui palju peaks Eesti kliimaeesmärkide täitmisega üldse pingutama, kui meie osakaal maailma kasvuhoonegaaside heitmetes on vaid 0,03%?
Kuigi Eesti heitmete maht sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta on kiiresti vähenenud ja on väiksem maailma keskmisest, on see Euroopa Liidu (EL) keskmisest suurem. Üle-eelmisel aastal olid Eesti kasvuhoonegaaside heitmed inimese kohta suuremad nii ELi kui ka maailma keskmisest.
Tasakaalus majanduse foorum
8. novembril toimub Tallinnas Kultuurikatlas tasakaalus majanduse foorum „Elevant toas“, kus arutatakse koos ülemaailmselt tunnustatud konsultantidega uute majandusmudelite üle ja vaetakse rohepööret kui ärivõimalust.
Loe lähemalt programmist ja registreeri
SIIN.
Heitmete mahud on maailmas väga erinevad, nagu ka kliimaneutraalsuse suunas liikumine. Seetõttu erineb ka üksikute riikide ja nende kogumõju maailma kliimale.
Seotud lood
Enam kui pool majandusest sõltub loodusest
Tulevikus ei ole võimalik keskenduda vaid senisele kitsale majandusarvestusele. Kaasata tuleb tasakaalustavaid mõõdikuid, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Treier.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Kuigi Eestis on juba palju ettevõtteid, kes näevad jätkusuutlikkuses ärivõimalust, siis on ka neid, kes kestlikkusteemadega veel ei tegele, ütles Rimi jätkusuutlikkuse juht Katrin Bats.
Kestliku majanduse puhul on saanud teenimatult vähe tähelepanu selle positiivne mõju ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele ja äri kasumlikkusele, kirjutab Rohefoorumi juht Toomas Toodu.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.