Endine õiguskantsler põhiseaduse muutmisest: juttu oleme juba piisavalt veeretanud!
Põhiseaduse kiirkorras muutumise eelnõus valimisõiguse piiramiseks on sõnastuslikke küsitavusi, kuid poolele teele ehk jutu veeretamise tasandile jäämine näitaks otsustajate nõrkust, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder.
Lähenevate kohaliku omavalitsuse volikogude (KOV) valimiste eel on algatatud agressorriikide kodanike valimisõiguse küsimuses põhiseaduse kiireloomuline muutmine (eelnõu 536 SE).
Kui minu käest küsida, keda ma eelistan näha Narva linnapeana, siis muidugi Katri Raiki, mitte mõnda poolvenemeelset keskerakondlast või otseselt venemeelse liikumise “Koos” käilakuju. Ent kui Raik on hinnanud, et selleks on diil Stalnuhhiniga möödapääsmatu, siis mis nõu me talle siit Tallinnast anda saame, küsib sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Raimond Kaljulaid.
Mõned märgid viitavad võimalusele, et koalitsioon ei soovigi kolmandate riikide kodanikelt valimisõigust ära võtta, kirjutab riigikogu liige Henn Põlluaas (Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid, ERK).
Koalitsioonipartnerid üritavad kiirkorras muuta põhiseadust, et võtta kümnetelt tuhandetelt Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus, meelt muutnud sotsiaaldemokraadid loodavad sellega päästa kodakondsuseta isikute valimisõiguse.
Inimeste suhtumine krüptoteemasse on viimaste aastatega oluliselt muutunud – kui varem tundus krüpto kiire rikastumise ja kahtlase spekulatsioonivahendina, siis nüüd nähakse selles investeerimisvõimalust ja tehnoloogilist platvormi, ütleb enam kui 10-aastase krüptokogemusega raamatupidamisettevõtte Kidnes OÜ juht Anna Šendik.