Isegi siis, kui Lõuna-Euroopas on asjaajamine justkui vähem asjalik, on pinget suhetes vähem ja see tugevdab kogukonda, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
- “Tee meist pilti!” naeratused Napolist. Sõbralikkus avalikus keskkonnas on sageli asjatult alatähtsustatud väärtus. Foto: Reuters/Scanpix
See juhtus aastaid tagasi, ajal, mil valmistusin Brüsselisse elama minekuks. Olin eelnevalt kuuldu tõttu pisut mures.
Värvikad ja mõtlemapanevad lood sellest, kuidas keegi ootas terve päev kodus interneti paigaldajat või torulukkseppa, kes lõpuks välja ei ilmunudki. Või uskumatuna kõlanud jutud kohaliku bürokraatia eripäradest, näiteks seiklustest pangaarve avamisel. Need kõik andsid justkui põhjust teatavaks mureks.
Vähemalt nii mulle siis paistis. Ja kui kõigest sellest ajendatuna seda korra tuttavale, kes seal juba kauem oli elanud, mainisin, vaatas ta mulle otsa, vaikis veidi ja ütles sõnad, mis jäid hästi meelde: “Tead, siin naeratatakse sulle rohkem!”
Pean tunnistama, et tol hetkel ei saanud ma sellest hästi aru. Sest mis mõttes on naeratav klienditeenindaja või muidu asjapulk oluline? Tähtis on, et asjad toimiksid. Ja hästi. Seda kas keegi sulle seejuures ka naeratab, ei mängi mingit rolli, loeb see, kas asjad saavad kiirelt ja probleemideta aetud. Muu pole absoluutselt oluline! Vähemalt nii ma tollal arvasin.
Kalapilk lihaletist
Pärast mitmeaastast Brüsseli perioodi Eestisse tagasi jõudes seadsime enam-vähem esimese asjana sammud kodulähedasse supermarketisse. Lihaleti teenindajale naeratades ja viisakalt tellimust esitades saime vastuseks haudvaikuse ja ilma igasuguste emotsioonideta kalapilgu. Kui pärast soovitu kättesaamist veel kord naeratades tänasime, vaatas teiselt poolt letti jätkuvalt vastu täiesti emotsioonivaba ilme koos endiselt püsiva verbaalse vaikusega.
Ja see polnud ainuke säärane kogemus.
Pean tunnistama, et tundsime end tol hetkel võrdlemisi veidralt ja rõõm kodumaale tagasi jõudmisest isegi nagu pisut lahtus. Ja just sel hetkel tuli meelde kunagi kuuldud jutt “rohkemast naeratamisest”. Nii et ühtäkki sain aru, mida tuttav oli toona silmas pidanud.
Aastaid eemal viibinuna märkasime selliseid asju nüüd isegi ja tasapisi hakkas kohale jõudma ka äratundmine, et “naeratamine” polegi vahest nii ebaoluline. Mitu aastat teises keskkonnas viibinud, olime jõudnud ära harjuda, et ka täiesti tavalised inimesed naeratavad üksteisele, et ka lihtsad teenindajad poes teevad oma tööd enamasti heatujuliselt ning positiivsust kiirates.
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Oma Äripäeva veergudel ilmuvad blogis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ja rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga. Oma eelmises sissekandes kirjutas ta
Lõuna lootusest Trumpi rahuplaanile Ukrainas.
Kõiki Vahemere vaatlusi saad lugeda
SIIT.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lõuna-Euroopa riikides usutakse Donald Trumpi lubadust sõda Ukrainas kiiresti lõpetada, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Saksamaa majanduses valitseb seisak, Portugali, Itaalia, Kreeka ja Hispaania majanduskasv annab aga eurotsoonis alust ettevaatlikuks optimismiks. Kas see jääb püsima?
Perifeersed paigad võivad tunduda väheolulised, kuid valimistel saavad neist otsustajad, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Euroopa lõunapoolsete riikide vaade USA valimistele on sarnane, aga samas siiski mõnevõrra erinev, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.