- OMX Baltic0,13%298,38
- OMX Riga0,74%874,95
- OMX Tallinn−0,04%1 877,14
- OMX Vilnius0,72%1 156,08
- S&P 5000,67%6 066,44
- DOW 300,38%44 470,41
- Nasdaq 0,98%19 714,27
- FTSE 1000,77%8 767,8
- Nikkei 2250,04%38 801,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,97
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%99,55
- OMX Baltic0,13%298,38
- OMX Riga0,74%874,95
- OMX Tallinn−0,04%1 877,14
- OMX Vilnius0,72%1 156,08
- S&P 5000,67%6 066,44
- DOW 300,38%44 470,41
- Nasdaq 0,98%19 714,27
- FTSE 1000,77%8 767,8
- Nikkei 2250,04%38 801,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,97
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%99,55
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: muldmetallid võivad sõja lõppmängu vormida
Kogu maailma riigijuhid püüavad pakkuda Trumpile midagi, mis teda huvitab, et saada temalt vastu, mis vaja. Zelenskõi pakub Ukraina rikkalikke maavarasid. Ja Trump ongi huvitatud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 43. sissekandes.
Seekordses sissekandes on lõpuks põhjust rääkida uuest algavast etapist, mille Donald Trump Ukrainas sõja lõpetamiseks käivitas. Tal mõneti juba õnnestus seda teha Lähis-Idas, kus Hamasile ja tegelikult ka Hezbollahile avaldasid tema võimuletulek ning sellega kaasnenud ähvardused stimuleerivat mõju sõlmida Iisraeliga kokkulepe enne, kui Trumpi lubatud põrgu nende peale lahti lastakse. Nüüd loodetakse sarnast efekti ka Ukraina sõja puhul.
Kas ka põhjusega, on esialgu selgusetu. Igal juhul on näha, et praegu on võti Kremli peremehe taskus. Küll aga on selles geopoliitilises ja majanduslikus malepartiis tekkinud uusi avanguid.
Trumpilegi pähkel
Tuletagem meelde, et Donald Trump lubas valimiste käigus, et ta lõpetab Ukraina sõja ühe päevaga. Nüüdseks on ta tagasi tõmbunud ja räägib lootusest teha seda poole aastaga.
See pähkel on palju keerulisem pureda, kui Trump ette kujutas. Pärast seda, kui ta juba valituna, aga mitte veel presidendi ametisse vannutatuna olukorrast ülevaate sai, tõmbus ta oma retoorikas märgatavalt tagasi. Ka Trumpi määratud erisaadik, autoriteetne erukindral Keith Kellogg on kinnitanud, et Trump andis talle probleemi lahendamiseks 100 päeva.
Taustal on veel Trumpi soov, et eurooplased võtaksid selle tema nägemuses Euroopa sõja lõpetamise materiaal-tehnilise kindlustamise enda peale, mida Euroopa juhtriikide liidrid ongi juba arutanud. Väidetavasti on Prantsusmaa president Emmanuel Macron pidanud võimalikuks Prantsuse kontingendi kasutamist Ukraina territooriumil, hirmul-suured-silmad-kantsler Olaf Scholtz selle aga välistanud, nagu ka nn Weimari kolmnurga kolmas osaline Poola oma peaministri Donald Tuski suu läbi.
Eraldi on jõulise toetuse ja abi osutamise sõnumiga esinenud hiljuti Kiievit väisanud Suurbritannia peaminister Keir Starmer, kelle kätte on libisemas ka sõjalise abi suunamine, mille tunnistuseks on Ramsteini traditsioonilise nõupidamise formaadi muutumine, sest ameeriklased loobusid selle vedamisest. Asemele on astunud NATO ja eesistujaks seekord britid.
Kuhu raha jäi?
Trump on toonud muutusi ka Ukraina abistamisse. Radikaalse riigirahanduse ja -aparaadi korrastamise programmi käigus pandi järsult seisma USA üleilmsete abiprogrammidega tegelev USAID. Abiga tegelevat töötajaskonda tahetakse vähendada seniselt 10 000-lt lausa vähem kui 300 peale, jättes näiteks Aafrikaga tegelema tänaste tuhandete asemel 12 ametnikku ja Aasiaga 8. Kuid koos sellega läksid peatamisele ka senised Ukraina abistamise programmid mitme miljardi eest ning poole selge, kas Trumpi kehtestatud 90päevase moratooriumi järel need üldse uuesti avanevad. Eks see kasvata vajadust eurooplaste abi suurendamise järele.
Õnneks USA kui kõige suurema ja olulisema sõjalise abi osutaja roll esialgu ei muutu, sest Trump küll peatas ajutiselt sõjalise abi seniste otsuste täitmise, kuid andis taas loa neid jätkata. Iseasi, et uusi otsuseid ta esialgu ei luba, püüdes seda kasutada ka Kiievi survestamiseks läbirääkimistesse Moskvaga. Samas on ta viimati siiski öelnud, et kui Moskva ei hakka läbi rääkima, siis tuleb teda survestada nii karmistuvate sanktsioonidega –eelkõige naftasektoris, mille senist kangust on kindral Kellogg hinnanud 10 palli süsteemis nõrga 3-ga –, aga ka sõjalise abi jätkamisega Kiievile.
Kõik Raivo Vare Ukraina blogi sissekanded on leitavad siin. Blogi jälgimiseks lisa artikli lõpust märksõna "Raivo Vare majandusblogi" enda Minu Äripäeva valikusse.
Ukrainale osutatava abiga seoses on ka teatud segadus tekkinud. Trump on eurooplastele nende vastu kavandatava tariifisõja õigustusena öelnud, et USA on aidanud Ukrainat 200 miljardi võrra rohkem, kuigi see peaks olema eelkõige eurooplaste asi. Kust ta sellised numbrid võtnud on, pole teada. Ilmselt „improviseeris“, nagu tal traditsiooniks. Pigem on tõele lähemal, et 177 miljardit viimase kolme aasta jooksul. Kuid oh üllatust! Selle on omalt poolt kahtluse alla seadnud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes hiljutises intervjuus teatas, et 177 miljardist on tegelikult nendeni jõudnud vaid 76!
Seotud lood
Kolm nädalat USA presidendina ametis olnud Donald Trump on alustanud uut võimuperioodi pea kõiki valitsemistavasid rikkudes. Kuidas Lääne julgeolekugarant käitub edasi, pole vähemasti ajalooliste paralleelide põhjal võimalik öelda.
Eeskuju, mis ei vääri jäljendamist
Otsused riigi toetusi koomale tõmmata on alati kellelegi valusad, vajalike kärbete juures olgu siiski esil selgitused ja inimlikkus, mitte poliitiline revanšism, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopaga arvestamine ei näi suures pildis kuigi oluline
Eksistentsiaalse iseloomuga riskid – kliimamuutused, pandeemiad ning tehisintellekt – testivad lähiaastail inimkonna elastsuse piire, samal ajal kui geopoliitiline võitlus majandushiidude vahel teravneb, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu.
Aktiivse sõjategevuse lõppemine Ukrainas annaks Venemaale võimaluse vägesid ümber paigutada, see tooks aga pea kindlasti kaasa ohutunde järsu kasvu Venemaa naaberriikides. Lubadus maksukoormust langetada jääb seetõttu tõenäoliselt järjekordseks valimiste-eelseks blufiks, kirjutab riigikogu liige Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Ahistamises süüdistatud endine õppejõud töötas ka naiste tugikeskuses. Keskuse juht on tema abikaasa
Pille Tsopp-Pagan taandab end ametist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Äripäeva TOPid
Nimekirjas 550 tööstusettevõtet!
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Tagasi Äripäeva esilehele