Toivo Külaviir: nii saame riigieelarve koostamise tõhusamaks

Kui soovime saavutada tasakaalus riigieelarve ja suunata riigi majandustõusule, tuleb eelarve koostamise põhimõtted ümber teha. Eelarve peaks olema oma olemuselt tasakaalus ja tegevuspõhine, kuid praeguses süsteemis esineb kaks suurt probleemi.

1. Eelarve ei ole tasakaalus. Tulude prognoosid on sageli liiga optimistlikud ning tegelikud laekumised jäävad neist maha.

2. Eelarve ei ole tegevuspõhine. Riigil puudub terviklik ülevaade oma varadest, kuna puudub riigiressursside register. See register peaks sisaldama riigi kinnisvara, seadmeid, inimressurssi jms, et oleks võimalik tegevuspõhiselt planeerida.

• Uue eelarve aasta tulud on võrdsed jooksval aastal reaalselt laekunud maksudega.

• Lisanduvad muud tulud, nagu EL-i toetused ja investeeringuteks võetud laenud.

• Kui eelarvetulud ei kata kõiki soovitud kulutusi, tuleb valitsusel prioriteete ümber hinnata ja seadusi vastavalt muuta.

Need põhimõtted tagaks, et riik ei kulutaks rohkem, kui tal tegelikult on.

Riik peaks laenu võtma ainult konkreetsete investeeringute jaoks, näiteks konkreetse teelõigu ehitamiseks või sõjalaeva ostmiseks. Iga laenu teenindamine peab toimuma selle valdkonna eelarvest, mis seda investeeringut kasutab. Näiteks kui sõjalaev maksab miljard eurot ja laen võetakse 10 aastaks, siis kaitseministeeriumi eelarve väheneb 10 aastat iga aasta 100 miljoni euro võrra pluss intressid.

See tagab, et laenud ei kuhju kontrollimatult ning nende mõju on selgelt jälgitav.

• Eelarvetulusid ei pea ennustama – need on teada jooksva aasta põhjal.

• Laene ei võeta kulude katmiseks, vaid ainult investeeringuteks, mis peavad end tulevikus ise ära tasuma.

• Riigiressursside register peab looma tervikliku ülevaate riigi varadest.

Selline lähenemine tagaks läbipaistvama, tõhusama ja jätkusuutlikuma eelarvepoliitika. Tänane süsteem, kus laenud võetakse ebaselgete eesmärkide jaoks ja eelarve tulusid ülehinnatakse, vajab kiiret muutust.

Maksumaksjana pole ma nõus, et riigi rahandust juhitakse ebamääraselt ja vastutus hajub. Riigi majandus tuleb üles ehitada kindlate põhimõtete järgi, mis tagavad pikaajalise stabiilsuse ja kasvu.