Eestlastele kui rahvusele ei omistata erilist kirglikkust, kuid ma julgen sellele sügavalt vastu vaielda.
Kui eestlased räägivad toidust ja toidu tervislikkusest, on meil kirge rohkem, kui mõnel vahemere-äärsel rahvusel. See on ka suuresti arusaadav - toit määrab palju meie tervisest ja vale toitumine on märgitud eelduseks pea kõikidel haigustel.
Iga hinna eest ostjale kauba maha müümine ei ole toiduinete puhul töötanud kunagi, ent Eesti elu edenedes ja toitumisalase teadlikkuse tõustes, peavad toidutootjad kiirete arengutega sammu pidama ja ise aina targemad ja teadlikumad olema. Eneseregulatsioon on globaalselt toiduainete sektoris juba küllaltki tavaline. Sotsiaalsele ootusele on vastanud esimestena need, kelle tooteid kõige enam terviseriskidega seostatakse. Väidan, et eneseregulatsioon, vaatamata esmapilgul vastupidisele efektile, annab majandustulemustes pikas perspektiivis pigem positiivse tõuke. Sellega ennetatakse väljastpoolt, ametkondade poolt kehtestatavaid piiranguid ja keelde.
Eestis oleme võtnud seisukoha, et ükski toode ei ole halb, olemas on valed toitumisharjumused ja meie eesmärk on anda objektiivset teavet eestimaiste toiduainete kohta ja innustada inimesi võtma ise suuremat vastutust oma tervisekäitumuse eest.
Eesti toidu- ja joogitootjad alustasid septembrist GDA (Guideline Daily Amounts ehk toitumisjuht) märgistuse teavituskampaaniaga, mille eesmärk on suunata Eesti tarbijaid pöörama tähelepanu toiduainete pakenditel olevale märgistusele ning aidata inimestel teha igapäevamenüü osas tervislikumaid valikuid.Soovituslik toitainete kogus GDA (Guideline Daily Amounts)märgistuses on välja töötatud toitumisteadlaste poolt ning tugineb lisaks teadlaste ekspertiisile ka laialdastel uuringutel ja toitumisharjumuste analüüsil. GDA töötas välja Euroopa Komisjoni poolt kokkukutsutud toitumisteadlaste paneel. Märgistust arendas edasi Euroopa Toiduaine- ja Joogitööstuste Konföderatsioon (CIAA), andmaks oma panust Euroopa Liidu tegevuskavasse, mille keskmes on toitumine, aktiivne eluviis ja tervis.
Teadlik toitumine on jätkuvalt tõusev trend ka Eestis ning on loomulik, et tootjad peavad tarbijaile selle jälgimise võimalikult lihtsaks tegema. GDA toiduainete märgistamise mudel on lihtne, arusaadav ja hõlpsasti jälgitav. Samuti on oluline, et see märgistus on tarbijatele üheselt arusaadav kõigis EL maades.
GDA toitumisjuht annab tarbijale kiiresti ja arusaadavalt kogu vajamineva teabe. Pakendi esiküljel on välja toodud, kui palju üks toidu- või joogiportsjon sisaldab toiduenergiat ja kui suur on energia osatähtsus soovitatavast päevasest kogusest. Pakendi tagaküljel on tervise seisukohalt tähtsamate toitainete kogused ja osatähtsused portsjoni kohta. Lisaks on toodud ka informatsioon 100g või 100 ml kohta.
GDA toitumisjuht võimaldab igaühel kiiresti saada ülevaade, mida ja millises koguses toit või jook sisaldab ning kui palju see moodustab toitumisteadlaste poolt soovitatud päevastest kogustest. Seda eelkõige nende toitainete lõikes, mis on tervise seisukohalt kõige olulisemad – suhkur, rasvad, sool jt.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.