ÄP: ravimimüük poodi

Uuest aastast jõustub nimelt tõenäoliselt seadusemuudatus, mis lubab nii käsi- kui ka retseptiravimeid müüa internetis. Kaks suurt apteegikettide omanikku, Magnum ja Tamro, ongi juba asunud selleks ettevalmistusi tegema, samuti Ülikooli apteek.

Ravimiseaduse muutmist ei võeta ette küll Eesti enda initsiatiivil, vaid Euroopa Liidu direktiiv kirjutab ette, et vähemalt käsimüügiravimid (ja liikmesriigi soovi korral ka retseptiravimid) peavad olema kättesaadavad ka interneti vahendusel. Seega peame lubama Eestis e-müüki sõltumata meie enda seisukohast. On tähelepanuväärne, et Eesti riik on otsustanud lubada internetiapteegi loomise luba taotleda ainult apteekidel.

Pea kõikide apteekide omanikeks on Eestis teatavasti kaks nimetatud ravimimüüjat, neile pakuvad konkurentsi – aga vaid näilist – mõningad väiksemad apteegid. Konkurentsiamet on korduvalt kritiseerinud sellist olukorda ravimiturul, kus uute tulijate lisandumine on samahästi kui  välistatud. See ei motiveeri müüjaid pakkuma ostjale parimat ja soodsaimat valikut.

Selles valguses on kummastav, miks on sotsiaalministeerium otsustanud anda veel ühe eelise just suurtele ravimimüüjale, kes on juba niigi turu enda kätte haaranud. Ravimitootjate ja kaupmeeste korduvalt tõstatatud küsimus, miks ei ole lubatud käsimüügiravimite müük ka poodides, on õigustatud. Kuigi käsimüügiravimid moodustavad vähem kui veerandi kogu ravimimüügi turumahust – st konkurentsi seisukohast on määravam retseptiravimite müüjate hulk – siis vähemalt selles segmendis saaks olukorda parandada.

Suurem pakkujate hulk tähendab tarbija seisukohast paremat kättesaadavust ja paremat hinda. Ühest küljest võib nõustuda, et mõnes paigas, kus näiteks apteeki täna ei olegi, paraneks ravimite kättesaadavus. Samas võib internetimüük sulgeda nii mõnegi maa-apteegi, kui piirkonna elanikud hakkavad eelistama e-kaubandust. Internetimüük on väikeapteegile kindlasti suurem hoop kui käsimüügiravimite poodi lubamine, sest e-apteegist saab osta ka retseptiravimeid.

Siiski võib internetipoe kättesaadavuse argumendi ka kahtluse alla seada. Poest või tanklast saab ravimi tõenäoliselt kiiremini kätte kui internetiapteegi postipakki oodates või ka apteegist, mille lahtiolekuajad on enamasti lühemad. Igapäevaste hädade, nagu lihtsa peavalu korral, leiaks poest või tanklast kiiremini leevendust.

Ka siis, kui internetist ravimi ostmine jääb vaid mugavusteenuseks, tuleb igal juhul sellegi turuosa haaramine väikeste konkurentide arvelt. Mis omakorda mõjutab konkurentsiameti viidatud „motiveeritust parimat hinda pakkuda”.On vähetõenäoline, et väikeapteegid suudaks ise konkurentsivõimelisi internetipoode luua, sest nende nõuetekohane väljaarendamine on kulukas. Ravimigigantidele suudakski tegelikult võrdväärset konkurentsi pakkuda ainult suured poeketid. Seda nii tavapoodides, aga miks mitte ka nii, et nad arendavad ise välja nõuetele vastavad ravimite internetipoed.

 

 

Autor: 1185-aripaev