Samuel Becketti näidendis „Godot’d oodates“ ootavad kaks meest puu all müstilist Godot'd, keda nad ei tea ega tunne. Mehed arvavad, et kui Godot saabub, on nad pääsenud. Euroopa endale midagi säärast lubada ei saa, kirjutab riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Klen Jäärats.
Nüüd otsustavad riigi- ja valitsusjuhid ülemkogul, kas edasiminekuks valitakse valsitakt, doseerides esmalt stabiilsust ning alles seejärel solidaarsust, või tehakse korraga õhku hüpates ära mõlemad.
Ent kui me juba „Barrompuy plaani“ järgides poliitilisi samme seadma hakkame, siis peaksime ka arutlema, millised on üldse õigustatud ja legitiimsed siseturul kauplemise piirangud ning kas oleks mõistlik ühist poliitilist projekti diplomaatiliselt ja sõjaliselt kaitsta. Loomulikult tuleb võtta maha kodanike hirmud kultuurilise homogeniseerimise pärast. Kindel on see, et Godot’le lootma jääda ei saa ja isegi olemasoleva säilitamiseks tuleb meil Alice’i moodi üha kiiremini joosta.
MIks on Euroopa konstrueeritud lapiteki põhimõttel ja mis on selle tulemus, loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.